Dr. Kristel Ehala-Aleksejev

Lugejate saadetud küsimustele vastab toitumisspetsialist Kristel Ehala-Aleksejev. Miks mu kaal ikkagi ei lange? Millest peaksin alustama? Kuidas teismeline peab kaalu jälgima?

Tere,

olen Kaaluabis olnud juunist saadik ja suutsin esimese kolme kuuga alla võtta 3 kg, mis on äärmiselt vähe, arvestades, et muutsin oma elustiili kardinaalselt – hakkasin käima ülepäeviti jooksmas, toitusin kalorite kohaselt 1500 päevas jne. Siis jäin grippi, mis kestis kummaliselt kaua, tervelt 1 kuu ning nüüd olen oma algkaalus tagasi. Olen 21.aastane, kaalun 78 hetkel ja pikk olen 166 cm.
Olen nüüd jälle trenni tegemas ja toitun korralikult, võtan nõu kuulda ja täidan seda, kuid ei kippu ega kõppu kaalu osas.
Olen väga väsinud ja tahan teha kontrolli arstide juures, et äkki on mingi jama hormoonide või toidutalumatusega. Kas oskate nõu anda, kelle poole pöörduda?

Soovitan teil alustada uuringutega perearsti juurest, kes teid siis vajadusel saab suunata eriarsti vastuvõtule. Kui rääkida kaalust, siis ei saa arvestada ainult päevast kaloraaži, vaid arvestada tuleb ka toiduvaliku ning toidukordade jaotuvusega päeva lõikes. Siinkohal toon ära soovitused, mida olen ka varasemates vastustes kasutanud. Kuigi kirja põhjal jääb mulje, et olete üldjuhul aktiivne ja päevane kaloraaž on teie kasvu kohta küllalt minimaalne, on siiski võimalik, et toitumine-liikumine vajavad korrigeerimist. Üks asi on toidu kaloraaž, kuid oluline on, kuidas energia ka päeva lõikes jaotub. Jälgige sedagi, et kella 18-19.00-ks oleks söödud 70-80% päevasest kaloraažist.

Sageli on küll päevase koguenergia hulk vähene, aga toidukordade põhikoormus langeb päeva teise poolde ehk teisisõnu hommikusöök on tähtis ning ühtegi toidukorda vahele jätta ei tohi. Regulaarsus on väga oluline. Samuti soovitan teil oma menüüd analüüsida, milline on seal rasvade, valkude ja süsivesikute vahekord. Selleks on teile abiks kaaluabi või toitumine.ee leheküljed. Teada saamaks oma tegelikku liikumisaktiivsust, soovitan teil muretseda sammumõõtja. Kindlasti ei tohiks päevane sammude arv olla vähem kui 5-6000 sammu päevas. Kaalukaotajale võiks see olla 10 000 sammu päevas. Kui jääte ise arvutuste või toitumis-liikumisplaaniga hätta, võite tulla nõustamisele, võttes kaasa toidupäeviku.

Tere päevast!

Minu nimi on Kätlin ja ma olen 25 aastane ja kahe vahva lapse ema. Minu mureks on minu kehakaal, mis on tänase seisuga juba kohutavad 125kg. Pikkust on mul seal kõrval ainult 165cm. Olen meeletus ülekaalus ja ei oska kuskilt alustada. Olen proovinud ka siin omal käel palju dieete, aga ei õnnestu mul see kahjuks. Kas oskaksite mind kuskilt otsast veidike suunata või aidata nõuannetega.

Eelkõige oleks vaja välja selgitada võimalik kaalutõusu põhjus. Toodud informatsioon on aga vähene, et selle põhjal teile konkreetseid soovitusi anda või kaalutõusu põhjusi leida. Kuna olete katsetanud erinevate dieetidega, siis seda enam tuleb leida võimalikult stabiilne moodus kehakaalu korrigeerimiseks. Soovitaksin teil teha esmalt üldise tervisekontrolli, et välistada võimalikud terviseprobleemid, mis võiksid kaalutõusu toetada. Samuti soovitan teil oma menüüd analüüsida: milline on seal rasvade, valkude ja süsivesikute vahekord. Selleks on teile abiks kaaluabi või toitumine.ee leheküljed. Teada saamaks oma tegelikku liikumisaktiivsust, soovitan teil muretseda sammumõõtja. Kindlasti ei tohiks päevane sammude arv olla vähem kui 5-6000 sammu päevas. Kaalukaotajale võiks see olla 10 000 sammu päevas. Kui jääte ise arvutuste või toitumis-liikumisplaaniga hätta, olete oodatud nõustamisele, võttes kindlasti kaasa toidupäeviku.

Tere, olen 13a tüdruk. Pikkust on mul nii umbes 162 cm ja kaalun umbes 56-59 kg. Väliselt kui nii eriti paks ei olegi, aga kaal teeb ikkagi muret, ning koguaeg on jube söögiisu ka. Milles probleem? Kas äkki, selles, et olen kasvueas? Laura

Osaliselt võib söögiisu tõus olla seotud kasvava organismi eripäraga, kuid sageli on pideva näljatunde põhjustajaks hoopis ebaregulaarne toitumine ja toitainete vaese-liigselt ületöödeldud toidu rohke tarbimine. Oluline on süüa korrapäraselt, toidukordi vahele jätmata, mitte „näkitseda“, asendades söömiskordi krõpsude või maiustustega. Liigne maiustamine, sealhulgas magusate jookide ja kiirtoiduga liialdamine võivad olla üheks pideva näljatunde põhjustajaks. (Ma muidugi ei tea, kas see on probleemiks). Teinekord võib suurenenud söögiisu olla põhjustatud vitamiinivaegusest. Samuti mõjutavad söögiisu tõusu väsimus ja meeleolukõikumised. Kõigile neile tahkudele tasuks mõelda.
Tere!

Pöördun Teie poole sellise murega. Minu 13 aastane tütar on 161 cm pikk ja
kaalub 72 kg. Oleme käinud temaga dietoloogi konsultatsioonil. aga tema
nõuannetel toitumine poleseni andnud mingeid tulemusi. Kas Kaaluabiga oleks
võimalik ka 13 aastasele kindel menüü toitumiseks koostada?

Kaaluabi leheküljel saate oma menüüd kirja panna ja vastavalt saadud tulemustele korrigeerida, kuid selleks, et koostada kasvueas tütrele menüüd, võiks vaadata lisaks näidismenüüsid koolilastele toitumine.ee leheküljelt ning läbi võiks lugeda järgmise informatsiooni toitumise kohta: http://www.21k.ee/docs/mottepooltunni_slaidid-laste_toitumine.pdf

Dr. Ehala-Aleksejevi tasulisele personaalsele nõustamisele on võimalik registreerida:

Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku Tallinna Filiaal
Gonsiori 3, II korrus
Tel: 731 9001
E-mail: toitumine@kliinikum.ee

Eesti Diabeedikeskus
Sütiste tee 17, 13419 Tallinn
Tel: 6544 684
Kodulehekülg: www.kergemaks.ee

Kuidas küsida spetsialisti käest abi?

Postita küsimus meiliaadressil abi@kaaluabi.ee. Kirjelda nii täpselt kui võimalik oma muret, lisa igaks juhuks juurde ka oma telefoninumber ja see, kas soovid küsimuse esitajana Kaaluabis jääda nimetuks või võib küsimuse avaldada oma nime (kasutajanime) all.