Abikaasa on mind rohkem kiitma hakanud, on nõus kõigega, mis puudutab minu kaalulangetamise projekti ja on üldse viimasel ajal minu suhtes tähelepanelikum. See on nii armas! Ka sõbrad-tuttavad tunnevad huvi, et kui palju ma siis kilosid olen maha raputanud ning elavad minu toimetamistele usinalt kaasa.

Nädal niuhti möödas! Olen olnud natuke nirum sööja kui tavaliselt. Ei viitsi enam asju kirja panna, puuduvad kindlad söögikorrad kuna isu ei ole eriti, tuju on selline nii ja naa. Energiat ei ole ja üldse kuidagi uimane olemine. Juba pea nädal mõlgutan mõtet, et peaks kõhulihaseid treenima hakkama, aga no ei tule vaimu pääle! Ja siis ma mõtlen, et homme ka ju päev. Aga see homme pole veel siiani kätte jõudnud…

Hoolimata isutusest on selle nädala söök number üks vaieldamatult ja konkurentsitult olnud arbuus. Seda jagub igasse päeva ja peaaegu igasse söögikorda. No küll see arbuus on hea- magus ja mahlane! Sealt saan ma piisvalt vedelikke ja oma magusavajadused rahuldatud. Joon eelmise nädalaga võrreldes vähem vett, aga ka magusaisu on tunduvalt väiksemaks jäänud. Õieti ei mäletagi, millal viimati magusat sõin, peale arbuusi muidugi.

Laupäeval käisin sõbranna sünnipäeval. Sõitsin sinna rongiga. Ma pole üle 20 aasta rongiga sõitnud! Ega suurt midagi muutunud olnudki. Sõit siis Tallinnast Tartusse ja tagasi. Sõbranna kutsus külalised Ahja jõele kanuutama. 2,5 tundi korralikus tempos kanuusõitu võrdub väga tubli treeninguga. Ilm oli suurepärane ja vaade veel suurepärasem! Pärast sõitu parkisime end Kiidjärve äärde väikesele mugavale muruplatsile. Grillisime, käisin saunas ja järvevees mõnulemas. Sõin grillitud liha, värskeid köögivilju, singipirukat ja jõin veini. Oli selline mõnus õhtu meeldiva väikese seltskonnaga väga kaunis kohas.

Kaks päeva tegin oma riietekapis suurpuhastust. Panin kõrvale need riided, mis suured ja need, mida pole ammu kandnud või mis enam üldse ei meeldi. Päris palju ruumi tekkis juurde. Ja nii hea tunne on, et ei pea nii suuri riideid enam selga panema.

Kolmapäeval sai väike poja 2-aastaseks. Tegin sel puhul ühe tordi. Palusin abikaasal poest tuua biskviitpõhja, aga kuna “selles poes ei olnud“( tema lemmikväljend, kui ta midagi unustab), siis pidin ise esimest korda selle küpsetama. Retseptis siis 6 muna, 6 spl suhkurt ja 6 spl jahu. Ja sain hakkama väga korraliku tordipõhjaga, mis ei vajunudki kokku nagu algul kartsin. Lõikasin biskviidi pooleks, vahele määrisin enda keedetud punasesõstrasiirupilt riisutud vahu ja natuke elatiiniga segatud maasikajogurtit. Panin vormi ja kallasin peale rohkema želatiiniga segatud ahjuõuna jogurti. Külmikusse ja paari-kolme tunni pärast täiesti valmis. Kaunistasin aiast korjatud vaarikate ja mustsõstardega. Maitses kõigile ja sain ka mõned kiidusõnad. Seda torti on võimalik veel väiksema kalorisisaldusega teha, aga seekord tegin sellise.

Nautige suve ja ärge muretsege asjade pärast, mida te muuta ei saa!

VAATA RIINAT ENNE JA NÜÜD:

MITU KILO RIINA NÜÜD KERGEM ON? Lisatud toitumisnõustaja kommentaar!

Meie peres on kõik rohkem õhtu kui hommiku inimesed, sellest tulenevalt on minu toidukorrad ka veidi nihkes. Hommikusöök on kusagil 11-12 paiku, lõunat söön 4-5 paiku ja õhtusöök umbes kell 9. Vahest vaatan õhtusöögi ajal kella ja siis on küll natuke imelik süüa, aga kuna magaminekuni on veel 3-4 tundi, siis nosin südamerahuga edasi.

Soetasin endale vahva aparaadi, millel ka vahva nimi — pedomeeter ehk rahvakeeli sammulugeja. Olen alati tahtnud teada, et kui palju ma päevas tegelikult liigun. Mõnikord on selline tunne, et terve päev olen nagu „orav rattas”, ei olegi üldse aega istuda. Esimesel päeval panin aparaadi vööle kaks korda, siis kui aias muru niitsin ja tulemuseks oli 7619 sammu. Kui veel juurde arvestada tubased liikumised, niisama õues toimetused, külaskäigud jne., siis võin täiesti rahulik olla, sest liigun piisavalt.

Nädalavahetus oli seekord suhteliselt vaikne. Laupäeva õhtul käisime sõbral külas — ei toimunud üleüldist söömingut. Ja siis läksime naaberküla suurele juubelile, seal ka ei söönud, ainult jõin vett kogu aeg, sest väga mõnus ja soe õhtu oli. Selle nädala (nädala arvestus minul neljapäevast neljapäevani) absoluutne lemmiktoiduaine on minul Tosta mitmeviljaröstsai-mmmmm…! Sinna peale sobib kõik — juust, vorst, moos, mesi, banaan, toorjuust, kurk, tomat jne.

Teisipäeval käisin verd andmas. Samal päeval oli enesetunne väga hea. Käisime sõbrannaga veidi Tallinna vanalinnas jalutamas ja nautisime ilusat ilma. Aga kaks järgnevat päeva olen olnud täiesti uimane ja väsinud. No ei ole särtsu! Nii palju töid-toimetamisi peaks enne laupäeva ära tegema, aga ei viitsi. Vägisi ajan end toimetama, sest peab!

Kolmapäeval oli taas kord meeldiv kohtumine toitumisnõustaja Kajaga. Alustame alati oma kohtumisi minu kaalumiste-mõõtmistega. Kaalukaotus kahe nädalaga 1,1kg. Sentimeetrid kahanesid seekord ainult käelt, aga seda lausa 2cm võrra. Kaja oli minuga rahul, kiitis minu toiduvalikut ning eelmisel korral soovitatud rohkem heade rasvade tarbimist ja vee joomist, olen ka ilusasti täitma hakanud.

Kuna olen nüüd kaks kuud tubli olnud (kokku kaalulangust 7,2 kg ja igalt poolt kehalt hulga sentimeetreid kaotanud), siis hetkel Kaja mulle ühtegi lisaülesannet ei andnud. Palus lihtsalt jätkata samas vaimus ning jälgida-mõelda mida ma söön ja joon. Järgmine kohtumine saab Kajaga olema tavapärase kahe nädala asemel kolme nädala pärast. Kuna kolm nädalat on pikk aeg, siis mõttes panin omale ka uued eesmärgid paika, et kui Kaja tuleb tagasi ning on rõõmus ja rõõsa, siis oleks tal oma hoolealuse üle endiselt hea meel.

Toitumisnõustaja Kaja Maantoa:

Seekord tuli Riina mulle külla koos pojaga ja ka väikemees oli omale leidnud uue lemmiku — veepudeli, millel peal tavaliselt spordijookidel kasutatav spetsiaalne otsik, kust oli vahva nii juua, kui ka mõnusalt vett välja tilgutada :)

Siinkohal väike soovitus lapsevanematele — kui panna kas vesi või kodus tehtud morss mõnda vahvasse pudelisse, võib ta lapse jaoks muutuda palju ahvatlevamaks ja läheb `õnneks` laps panna jooma rohkem vedelikku, mis just palavatel suvepäevadel vägagi vajalik.

Riina toidupäevikut vaadates jäi kohe silma, et ta oli proovinud oma menüüsse sisse viia kalatoidud (see oli talle eelmise korra soovitus) ja leidis need vägagi maitsvad, palju rohkem oli ta tarbinud vett. Magus ja selle vähendamine, mis on Riinale ülesanne nr 1, ka sellega oli ta vägagi kenasti toime tulnud. Kui eelnevalt ei olnud probleem 100gr šokolaadi korraga ära süüa, siis nüüd on ta leidnud omale tumeda šokolaadi seast lemmikud ja naudib neid tükikese haaval. Nii aga saab ta maiusest palju suurema naudingu, kui süües terve tahvli korraga, tihti tehes seda autoroolis või mõne muu tegevuse käigus ja arugi saamata, millise šokolaadiga tegu on.

Aeglasemalt söömine on kindlasti muutnud, jääb aega sööki nautida, seda korralikult läbi närida, soodustades sellega toidu seedimist. Ja mis vägagi oluline — aeglaselt süües ka tunnetame, kui meie kõht ütleb meile ise, et nüüd aitab.

Kuna on suvi ja on palju ringisõitmist ning tihtilugu tuleb kusagil väljas süüa või hoopis midagi kiirelt poest kaasa haarata, siis soovituseks sai alati teha valik parima kasuks olemasolevast, sest peaaegu igas söögikohas ja poes on võtta midagi, mis ei sisalda nii palju kcal või on valmistatud tervislikumal viisil (grillides, aurutades, keetes..)

Koos vaatasime ka üle järjekordse testi tulemused. Seekord analüüsisime enesele kindlaks jäämist erinevates situatsioonides. Näiteks kui laual on ahvatlused või olukordi, kus vahel enesele märkamatult läheb käsi kommi, šokolaadi, kartulikrõpsu jms järele.

Riina tulemustest kajastus meelekindlus ja tal on hea enesekontroll. Kõige `nõrgemana`tunneb ta end siiski pidulaudade ääres või kui tegemist mõne muu taolise situatsiooni/üritusega, kus sõbrad koos ja kõike head paremat laual saadaval. Kuna aga Riina elustiili juurde ei kuulu palju selliseid üritusi, siis pole see ka suureks probleemiks. Kui ongi vahel veidi patustatud, siis teab ta seda, et siis pole sellega kõik rikutud vaid hoopis järgneb sellele uus päev tervislikuma toidu ja eluviisidega.