ARHIIV: Lugejakirju on Kaaluabi oma tegevuse jooksul mitmeid saanud. Seekordne, emadepäevaga omamoodi haakuv on üks Kaaluabile laekunud võistlustöö, mille autoriks on Jaanika.

Lapsepõlvest kogu eluks 

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest. Olin eakohase arenguga, sale tütarlaps. Kõik oli kena, lihtsalt suurepärane, kuni seitsmeaastasena haigestusid neerud, olin pikalt ravil ja peale seda hakkas kogunema kaalu.

Vähe oli päevi, kui keegi ei teinud sellekohast halvustavat märkust. Käisin kõikvõimalikes trennides, jooksin hilise õhtuni väljas, kuid keha hoidis omast kinni.

Muutus toimus pärast 9. klassi lõpetamist. Ainuke imerohi oli armumine. Olin märkamatult kaotanud 20 kg, olin sale, särav jne. Keha oli korras, kuid psüühika rikutud. Vaatan siiani peeglisse, ise kenasti riides, teised kiidavad, kuid mina tunnen end paksuna. 

Olen kogu ülejäänud elu, (peagi saan 41) kaalunud oma pikkuse juures (172 cm) 59-68kg. Ka pärast rasedust taastusin kiiresti, ilma eriliselt panustamata. Kuid kogu selle aja olen tormiliselt pühendunud erinevatele dieetidele, võimelmistele, liikumistele (kõnd, ujumine, jooks), masinatele ja tulemus on peegli ees - PAKS! 

Tõsi ta on, kogu sellest asjast on olnud kasu ka. Olen hakanud kuulama oma keha ja tema vajadusi. Oma panuse andis sinna veregurpidieet ja lahustoitumine. Tean, et liha on raske seedida ja võimalusel väldin selle söömist. Tean, mida süüa koos ja millal, et olla virge ja tegus.

Ei saa salata, et vahel ma ka libastun, eriti nö silmadega ja mitte mõistusega süües. Karistuseks on loidus ja unisus. Õnneks on mu kõrval mees, kes on pidevas liikumises. Ta tunnetab minu erinevaid rütme ja ilma suurema kärata, tasa ja targu tõmbab mind kaasa. Ja ma olen jälle reel. Siis on jälle olulised need vajalikud 10 000 sammu, puhas vesi, juur- ja puuviljad ning teadmine, et ma armastan elu ja ennast!

Kuid vahel tuleb jälle karm langus, mil olen jälle lapsepõlves tagasi ning tajun, et peeglist vaatab mind seesama ümaranäoline ja "vormitu kehaga" plika.

Armas ema, kes sa täna neid ridu loed - ära aja kunagi oma last iseendaga tülli!

Allikas: Kaaluabi ja Buduaari kirjavõistlus