Ajapuudus on kõige levinum vabandus, mida ikka ja jälle inimeste suust kuulen, kui jutt läheb trennile ja liikuvale eluviisile üleüldiselt. Mul on muidugi hea rääkida – olen alles üliõpilane ning mul on iga päev spordiklubi külastamiseks piisavalt aega. Samas on palju inimesi, kellel on mitu väikest last, kes käivad täiskohaga tööl, kuid kõigele vaatamata leiavad treeninguteks mahti. Kuidas nad seda teevad?

Küsisin kahe naisterahva käest, kes on minu silmis superinimesed, otse. Kool, töö, pere, trenn – nad saavad kõigega hakkama. Lisaks lugesin Kara Goucheri raamatut „Jooksmine naistele“ (Running for Women), mis andis väga hea ülevaate sellest, kuidas ka kõige kiirema elutempoga inimesed, näiteks arstid või firmajuhid, suudavad oma päevaplaani mahutada ühe higistamaajava treeningu.

Järgnevalt toon teieni need viis mõtet, mis minu meelest on väärt meelde jätmist:

1. Kõik algab õigest suhtumisest.

Kui inimene ise ei taha ennast liigutada, siis loomulikult puudub tal selleks ka vastav aeg. Kõigepealt tuleb enda jaoks selgeks teha, miks on füüsiline koormus oluline ja kuidas see parandab elukvaliteeti. Trenn peab olema tööga samale pulgale asetatud, sest üksnes sellisel juhul väldid situatsiooni, kus sport meenub kiire päevakava lõpus.

2. Kui aega pole, siis tuleb see aeg leida.

Siinkohal on just planeerimine edu võti: kui oled kindel, et õhtul treeninguks aega ei ole, siis tuleb pool tunnikest varem üles ärgata, et kohe hommikul asjaga ühele poole saada.

3. Trenn ei tohi olla ebameeldiv.

Kui midagi vastu tahtmist teha, siis on selge, et sellest ei kujune välja mitte midagi püsivat. Treenimine ei tähenda ainult spordisaalis higistamist – see on ka tantsimine, võimlemine, hantlitega jõutrenn, rattasõit, kiirkõnd, pilates, trepist üles-alla jooksmine või ujumine. Leia endale tegevus, mida sa naudid, sest siis ei pea sa leidma üha uusi ja uusi vabandusi. Aeg-ajalt proovi alati midagi uut, et motivatsioon säiliks.

4. Juba 10-20 minutiga päevas on võimalik midagi muuta.

Ei ole mitte mingisugust põhjust arvata, nagu oleks trenn hirmus ajaröövel. Proovi näiteks sprintimist, tabatat või kõrge intensiivsusega intervalltreeninguid (inglise keeles HIIT ehk High Intensity Interval Training). Kellele meeldib rahulikum trenn, võib teha erinevaid venitus- või joogaharjutusi. YouTube‘is on mustmiljon videot, seega ideedest ja võimalustest ei tohiks kellelgi puudust tulla.

5. Sport on eluviis, mitte ühekordne pingutus.

Öeldakse, et kui 21 päeva järjest midagi teha, kujuneb sellest harjumus. Miks mitte proovida kolm nädalat jutti iga päev paarkümmend minutit ennast rohkem liigutada? Kui regulaarsed treeningud muutuvad päeva üheks loomulikuks osaks, ei ole ajapuudus enam argument.

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.