Kaaluabi toitumisnõustaja Kaja Maantoa vastab kasutajate küsimustele.

On päevi, kus joon vett väga vähe, kuid selle asemel teed (musta, rohelist, taime) ca 1,5 liitrit, tavaliselt eelistangi sooja jooki, kuigi kohvi ma ei joo. Kas tee tuleks toitumispäevikus vee alla märkida? Milline on tee ja vee ideaalne suhe?

Roheline tee on väga tervislik valik, sisaldades küll umbes poole kohvis leiduvast kofeiinist, kuid kuna roheline tee stimuleerib närvisüsteemi asemel seedimist, peetakse seda ohutumaks ergutiks kui kohvi.

Rohelist teed võib juua 4-7 tassi päevas, kuid selles osas, kas vee võiks sootuks rohelise tee vastu välja "vahetada", ei ole spetsialistid ühesele arvamusele jõudnud. Seega soovitaksin mina valida nn kuldse kesktee, juues poole päevasest vajadusest puhta vee kujul ja ülejäänu tarbida rohelist teed ja taimeteed juues. Must tee sisaldab rohelisest teest rohkem kofeiini, mistõttu peaks seda tarbima mõõdukalt.

Kokkuvõtteks, kuigi roheline ja must tee ei sisalda kumbki rasva, sisaldavad nad ühe tassi kohta keskmiselt 2 kcal-it (NB! kehtib, kui jood ilma lisanditeta nagu mesi, sidrun, piim jne.). Päevasest kalorihulgast moodustab see proportsionaalselrt väikese osa, kuid sellest hoolimata ei soovita ma seda toitumispäevikus joodud vee hulka arvestada. Küll aga läheb see arvesse päevase tarbitud vedelikukoguse arvutamisel.

Olen Kaaluabi kasutaja, kellel varem kaaluprobleeme pole esinenud, kuid pärast viimase lapse sündi pole ma rasedusega kaasnenud lisakilosid suutnud maha võtta, kuigi sünnitusest on nüüdseks möödas mitu aastat. Seepärast liitusin ka teie programmiga. Küsimus on aga järgmine: kas ma peaksin oma päevast kalorite kogust suurendama, kui ma arvestan seda, et liigun päeva jooksul aktiivselt ringi, teen trenni ja lisatööd. Kas liikumisega kaotatud kalorid tuleb tagasi süüa, et ma saaksin päevase kalorinormi kätte, või pole see oluline? Hetkel kaal eriti ei lange, kuigi enesetunne on parem.

Soovitaksin mitte nii väga neid kcal jälgida, mis on kulutatud kõndimise, autosõidu või mõne muu igapäevase toimingu käigus. Lisakaloreid võiks süüa, kui on tehtud mõni intensiivsem treening, mille käigus 1,5 h jooksul kaob umbes 300-500 kcal. Arvestada tuleb, et kui soovid kaalu langetada, siis peba päevane tarbitav kcal hulk jääma allapoole kulutatud kalorite hulgale. Oluline on, et  päevased kcal ei jääks alla 1200, sest vastasel juhul lülitub keha nn säästureziimile ja hakkab rasva hoopis säilitama.

Mõtlesin, et mõõdan personaalselt ära, kui palju ma päevas kaloreid kulutan: kandsin päev läbi pulsikella, kuigi ma pole kindel, kui täpselt sellega päevast kalorite hulka määrata saab. Tulemuseks sain, et kulutan päevas umbes 1000+ kalorit. Kuidas on võimalik, et ma päevas nii vähe kaloreid kulutan? Kaaluabi normide järgi võin ma päevas süüa 1400 kalorit. Teine küsimus olekski, kas soovitatav kalorite arv on see, mille ma peaksin ära sööma, et kaal langeks, või on see norm, mis ma päevas kulutan, ning sellest peaks umbes 200 kalorit vähem kulutama. Lisaks, kui alguses langeb kaal natuke rohkem kui üks kilo nädalas, siis kas see on normaalne? Praegu on mul kahe nädalaga langenud umbes 3 kilo.

Sajaprotsendiliselt ei saa kindlasti usaldada ei pulsikella ega ka teisi aparaate.

Kirjutad, et Sinu pulsikell näitas päevas kulutatud kalorite hulgaks ca 1000 kcal. Raske on öelda, kas seda on palju või vähe - kõik oleneb sellest, mida Sa päeva jooksul tegid. Näiteks kui 65 kilo kaaluv inimene jookseb 10 km, põletab ta 1 tunni jooksul keskmiselt 686 kcal. Kui sama inimene otsustab selle aja kulutada aga käimisele tempoga 5,5km/h, siis kulutab ta 274 kcal.

Kui sa treenid mõõdukalt vähemalt kolmel päeval nädalas ning korraga poolteist tundi, siis mina päevaseid kalorikoguseid suurendada ei soovita, pigem lisa nendel päevadel üks trennijärgne või -eelne vahepala.

See on igati normaalne, kui kaal alguses pisut kiiremini langeb, sest millegi uuega alustades reageerib organism sellele alati kiiresti. Hiljem, kui keha on uue rutiiniga ära harjunud, võib tulla periood, kus kaal jääb hoopis seisma. Sellisel juhul tuleb taas teha muudatusi toitumises või treeningutes, et organism uuesti „üles äratada“.