"Naistekaga Kaalust Alla" projekt algas kuu aega tagasi ja kestab veel viis kuud. Kuidas tunneb meie kaalulangetaja Gerda end täna?

“Ongi kuu möödas — nagu ma ka eelmistes postitustes kirjutanud olen, siis mainin ka täna ära, et aeg lendab ikka nii kiiresti! Alles ma alustasin selle projektiga ja juba on möödas 4 nädalat treeninguid, toitumise jälgimist ja suhtumise muutmist. Kaal näitas täna 87,3 kg, mis tähendab, et ma olen kaotanud juba viis kilo!

Minu meel on endiselt helge ja teen enda kallal tööd, et nii vaimselt kui füüsiliselt ennast rajale saada — ega ei ole lihtne ju enda elustiili päevapealt muuta, kuid samas vaatan rõõmuga tuleviku poole, kuna selle kuu ajaga on mulle selgeks saanud, et miski pole võimatu ja ma saan hakkama! Siinkohal sooviksin ka tänada oma sõpru ja peret, kes on mu tegemistele kaasa elanud ja mind motiveerivad aina edasi tegutsema!

Eelmine nädal on olnud mul enda meelest väga tubli nädal. Nii toitumise suhtes kui treeningute koha pealt. Nimelt käisin esimest korda sel aastal (või noh — olgem ausad, üleüldse esimest korda viimase viie aasta jooksul) õues jooksmas. Vabariigi aastapäeva hommikul kell 10 tulid minu kallid sõbrad mulle motivatsiooniks ja jooksime Nõmme spordirajal 5 km järjest, seisma jäämata ja ühtlase rahuliku tempoga. Kindlasti paljude jaoks on see käkitegu, kuid minu enda jaoks oli see väga suur samm tuleviku suunas. Nüüdsest üritangi teha nädalas korra ka õuetreeningu, et saaksin vaheldust ja värsket õhku.

Sellest nädalast on puhkuselt tagasi ka MyFitnessi treener Eva, kellega juba homme teeme pikema kohtumise ja paneme paika jõusaali kava, mida olen pikkisilmi oodanud. Rühmatreeningutest võtan osa endiselt BodyPumpist ja Stepist. Ka nendes trennides olen ma enda arust järjest parem ja tunnen ennast mugavamalt (see käib siis eriti Stepi kohta, kuna ma ei ole koordinatsioonis just kõige tugevam). Nagu öeldakse, siis harjutamine teeb meistriks ja julgen kõigile soovitada — kui esimestel kordadel ei saa jagu, siis tuleks ikka paar korda veel käia ja ma olen täitsa kindel, et läheb juba märksa lihtsamalt. Siinkohal mainin ära, et mugavamalt tunnen ma ennast just sammukombinatsioonide tegemisel, trenni teen siiski intensiivselt ja selles suhtes ikkagi olen mugavustsoonist väljas. Ei ole ju mõtet trenni teha kui „mugav“ on, kas pole nii?

Toitumisest: Selle nädala toitumine on olnud täitsa OK — kaloraaž on ilusasti täis söödud ja menüü on olnud mitmekesine. Samuti olen suuremat rõhku pannud just kellaaegadele, millal ma söön. Trennist koju jõuan ma tavaliselt alles kella 9 ajal ja olen nüüd endale hakanud trennikotti varuma erinevaid snäkke, et kohe peale trenni süüa (näiteks banaani, mandleid, kuivatatud ploome või muid värskeid puuvilju).

Sellenädalane kohtumine Kajaga jäi vahel, sest haigusepisik oli otsustanud ta maha murda — seetõttu ka tulevad mõõdud järgmisel nädalal! Kui eelmine nädal ei olnud mõõtudelt kuigi edukas, siis olen suhteliselt kindel, et sellel nädalal on tegelikult päris tubli tulemus — oma püksivööd olen jälle ühe augu võrra tagasi nihutanud, teksapüksid istuvad järjest mugavamalt ja rinnahoidjad jäävad järjest suuremaks... Ka on tulnud esimesi kommentaare minu tuttavatelt, keda pole pikalt näinud, et nüüd on juba silmaga näha, et kaal alaneb. Selle üle on mul loomulikult ainult hea meel!
Järgmisel nädalal teen kaalunumbrite ja sentimeetrite kokkuvõtte, et saaksite parema ülevaate minu üldisest „arengust“.

Seniks soovin teile aga ilusat tärkavat kevadet ja kel vähegi võimalik — minge nautige ilusat ilma. Teed on nüüdseks lumest ja jääst enamjaolt puhtaks saanud ja märksa mõnusam on kõndida või jooksma minna!