Connecticuti ülikoolis tehtud uurimused näitasid, et ei ole vahet, kas inimene on kõndinud 40 minutit jooksulindil või puhanud, dehüdratsiooni korral on negatiivsed efektid sarnased.

 

Kerge vedelikupuuduse korral on inimene kaotanud 1,5 protsenti organismi normaalsest veekogusest. Teadlaste hinnangul on oluline omastada piisavalt vedelikku kogu päeva jooksul, mitte üksnes pärast rasket treeningut, kuuma ilmaga või pingutuse järel.

 

Janutunne tekib inimestel alles sel hetkel, kui dehüdratsioon on 1-2 protsenti. Sel hetkel on vedelikupuudus hakanud mõjutama meie meeli ja keha. Piisav vedelikutarbimine on oluline nii kontorirotile kui ka maratonijooksjale, kes võib jooksuvõistluse käigus kaotada kuni 8 protsenti oma kehakaalust vedeliku kujul.

 

Katse käigus jagasid teadlased naised ja mehed kahte erinevasse gruppi: naiste grupis oli 25 ning meeste grupis 26 osalejat. Osalejate keskmine vanus oli 22 eluaastat. Kõik osalejad olid terved ning aktiivsed inimesed, nende hulgas ei olnud tippsportlasi ega istuva eluviisiga inimesi. Nende päevane kehaline aktiivsus oli keskmiselt 30-60 minutit päevas. Vedelikupuuduse tekitamiseks pidid nad käima jooksulindil. Samal ajal mõõdeti nende erksust, kontsentratsioonivõimet, reageerimisaega, õppimisvõimet ning mälu. Tulemusi kõrvutati näitajatega, mis saavutati tavaolekus.

 

Uuringus osalenud naiste puhul põhjustas kerge dehüdratsioon peavalu, väsimust ning keskendumisraskusi. Vedelikupuuduse korral tundusid neile ka ülesanded raskemad. Meeste puhul põhjustas kerge dehüdratsioon raskusi vaimsete ülesannete lahendamisel, mõjutades ka erksust ning mälu. Mehed tundsid väsimust, pinget ning ärevust, naistel seevastu langes meeleolu. 

 

Miks dehüdratsioon inimestele negatiivselt mõjub, ei ole veel päris selge. Varasemad uuringud on näidanud, et aju närvirakud avastavad vedelikupuuduse ning annavad signaali edasi teistele aju osadele, mis reguleerivad meeleolu. Arvatavasti on janu päritud „üleelamissüsteem“, mis kaitseb meid, andes märku vee vajadusest.

 

Soovitav veekogus päevas on kaks liitrit. Lihtne viis kontrollimaks, kas vedelikku on kehas piisavalt, on jälgida oma uriini värvust. Piisavalt vedelikku tarbival inimesel on see helekollane, tumekollase või helepruuni värvuse korral oled joonud liiga vähe.

 

Normaalne vedelikutasakaal on eriti oluline riskigruppi kuuluvate inimeste puhul, kelleks on eakamad, diabeedihaiged ning lapsed.

 

Allikas: http://sund.nu