Vitamiin D on hädavajalik eelkõige meie luustikule, kuid lisaks aitab see vältida erinevaid haigusi, nagu näiteks reumat, diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi ja depressiooni, rääkimata immuunsussüsteemi tugevdamisest. D-vitamiini kogus organismis sõltub toitumisest ja päikesevalgusest, kuid ettevaatlik tasuks olla toidulisanditega, mida tuleks tarbida normi piires.

D-vitamiin lahustub rasvas ning on meie kehale kõige kasulikum ühendites D2 ja D3. Esimest leidub seentes, näiteks kukeseentes; teist aga peamiselt rasvases kalas nagu lõhe ja makrell, kuid ka munas ja maksas. Keha suudab ka ise D-vitamiini toota ja talletada, kas toitudes või päikese käes viibides, kuid sellest olenemata on uuringud näidanud, et vaid 1/3 eurooplastest leidub organismis piisavas koguses D-vitamiini.

Päevas on täiskasvanutel ja lastel soovitav tarbida 7,5 mikrogrammi D-vitamiini, alla 2-aastastel lastel, rasedatel ja imetavatel emadel aga 10 mikrogrammi. Selleks, et saada toidust kätte soovitav kogus ehk 7,5-10 mikrogrammi D-vitamiini, peaks sööma ära kas 50-60 grammi praetud lõhet või 10-14 muna.

Kui soovid vajaliku koguse saada päikeselt, peaksid viibima keskpäeval päikesevalguses vähemalt 6-8 minutit, kuid soovitavalt 15-30 minutit ning seda 2-3 korda nädalas.

D-vitamiini peaksid lisaks võtma:

Lapsed: Kuni 2-eluaastani peaksid kõik lapsed tarbima D-vitamiini tilkasid, sest D-vitamiini vaegus võib põhjustada rahhiiti.

Vanemad inimesed: Keha suutlikkus toota päikesevalgusest D-vitamiini väheneb vanusega, kuid paljud inimesed viibivad vanemas eas palju vähem päikese käes.

Tumedanahalised: Paljud tumedanahalised peaksid viibima päikesevalguses kauem, et nende nahk hakkaks tootma D-vitamiini.

Rasedad ning imetavad emad: Vajavad täiendavalt D-vitamiini, et luustik oleks tugev. Lootele võib ema D-vitamiini puudus tähedada emaüsas viibitud aja lühenemist, madalamat sünnikaalu, mõjutades ka lapse luustiku arengut tulevikus.

Taimetoitlased: Vajavad talveperioodil lisaannust.

Allikas: http://expressen.se