Vales koguses soola ja suhkru söömine on ühtviisi kahjulikud. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab päevaseks maksimaalseks koguseks 6 grammi, mis on üks teelusikatäis. Kahjuks on enamikes riikides soola tarbimine aga palju kõrgem, küündides 10 grammini päevas.

Mõistagi ei söö inimesed seda paljalt teelusikaga sisse – soola leidub palju valmistoitudes nagu pitsa, leib, juust, kalatooted, hommikuhelbed ja teised toiduainetööstuses toodetud valmistooted. Varasem Taanis läbi viidud uuring on näidanud, et vaid 10% tarbitavast toidust saame oma soolatopsist.

Suure koguse soola tarbimine võib viia kõrge vererõhuni, mis omakorda põhjustab hiljem südameprobleeme ning insulti. Kõrge vererõhk on levinud probleem – selle all kannatab umbes 20-40% arenenud riikide täiskasvanud elanikkonnast. Eestis on vererõhk kõrgenenud igal kolmandal mehel ja neljandal naisel.

Liigne sool on kahjulik just oma naatriumi sisalduse tõttu, sest see tõrjub organismist välja kaaliumi ja magneesiumi. Need mõlemad ained on aga olulised südame- ja veresoonkonna tööks. Liigne naatrium rikub ka kaltsiumi tasakaalu organismis, soodustab luude hõrenemist ehk osteoporoosi. Naatrium seob endaga vett, mis tõstab vererõhku, tekitab turseid ja raskendab mitmeid haigusi, näiteks astmat.

Kuigi soola liigne tarbimine on inimese organismile kahjulik, võib see siiski olla just naatriumi sisalduse tõttu organismile ka vajalik, sest reguleerib vee hulka kudedes, mõjutab vererõhku, reguleerib happe-leelise tasakaalu ning mängib olulist osa närvisüsteemi töös närviimpulsside edasikandmisel.

Pittsburghi ülikooli epidemioloog Lewis H. Kuller on arutlenud teadusajakirjas Journal of Clinical Hypertension, et kui inimesed ei suuda oma soola liigtarbimise harjumusi vähendada, sobiks neile paremini ehk hoopis ravimikeskne lähenemine – võtta kord päevas diureetikume ehk ravimeid, mis viivad organismist vett välja ja koos veega ka ülemäärase soola. Soovituslik päevane soola kogus naistel on maksimaalselt 5 ja meestel maksimaalselt 6 grammi.

Mõned näpunäited soolatarbimise vähendamiseks:

• Soola asemel maitsesta toitu ürtidega.
• Toidu valmistamisel lisa soola valminud toidule, sest siis on soola maitse tugevam.
• Lisa soola alles pärast toidu maitsmist, võib-olla eelistad siis soolale hoopis teisi maitseaineid.
• Eelista vähetöödeldud toiduaineid.
• Võimaluse korral vali sarnaste toiduainete seast vähema soolasisaldusega toode.
• Kui tunned, et toit on mage, proovi soola juurde mitte lisada, sest harjumine magedama toiduga toimub kiiresti.
• Salatite valmistamisel kasuta õli ja veiniäädikat, proovi vältida valmis salatikastmeid, sest need sisaldavad palju soola.
• Väljas einestamisel palu endale valmistada vähemsoolane roog.
• Päevaste vahepaladena tarbi soolaste suupistete asemel puu- ja juurvilju.

Kui Sa ei suuda soolast siiski loobuda, soovitame seda kasutada välispidiselt, sest soola tuntakse ja tarvitatakse juba ammusest ajast ning vanarahval on seepärast kogunenud palju tarkusi, kuidas selle abil oma tervist parandada:
• Kurguvalu korral kurista kurku tugeva soolalahusega, segades teelusikatäis soola pooles kruusitäies vees ja kuristades seejärel sellega kurku. Korda protseduuri 2-3 korda päevas.
• Algava huuleohatise korral hõõru peenikese soolaga ohatise tekkekohta, surudes samal ajal soolaga kastetud sõrmega antud kohta vastu hammast masseerivate liigutustega kuni nõrga valutunde tekkeni.
• Mädanevatele haavadele asetada soolalahusega immutatud mähised.
• Nina-põskkoopa põletiku korral kallata sool väikesesse riidest kotikesse, soendada soolakotti ning hoida sooja kotti 20-30 minutit põletikulisel kohal.
• Soe soolakott aitab ka liigesevalude korral. Soolakott asetada valutavale kohale 7-10 minutiks.
• Unetuse korral soovitab vanarahvas jalgu soolveega pesta.
• Peanaha kuiva ekseemi ja juuste väljalangemise korral on soovitav hõõruda pead kord nädalas pärast pesemist veerand tundi järjest keedusoolaga ja siis sooja veega loputada. Ekseem pidi kaduma kuue sellise protseduuri järel.