Peavalu, pearinglus, külmetus, ekseem, värisemine, ärrituvus ning rahutus võivad olla stressi sümptomid. Kui ärkad liiga vara või näed unenägusid asjadest, mis stressi tekitavad. Iseenesest ei pruugi stress olla negatiivne, vaid võib hoopis tähendada keha loomulikku reaktsiooni olukorras, kus on vaja endast palju anda ning kiiresti reageerida. Probleem on hoopis selles, et kui stressi on korraga palju, ei suuda keha vahepeal taastuda, sest pikaajalise stressi korral reageerib keha mitmel erineval viisil ning see kurnab organismi.

Lisaks ei oska me sageli stressi sümptomeid õigesti tõlgendada ning seepärast ei suuda ka stressiga kohe hakkama saada. Näiteks peavalu puhul arvame sagedasti, et tegemist on vedelikupuuduse või liiga vähese unega. Kui sümptomitele aga varakult jälile saada, on võimalik mõtetega stressist vabaks saada. Ehk mõtted tuleb suunata muule kui asjale, mis stressi tekitab. Lihtne meetod, mis aitab stressi tõttu liiga vara ärgates uuesti magama jääda või päeval maha rahuneda.

Kui tead, et lähenemas on stressirohke periood, istu maha ning vaata üle asjad, mis ootavad tegemist. Vaata seda kõike ning otsusta, mis on need asjad, ilma milleta kohe kuidagi ei saa. Pane endale mõistlik piir ning ära üle pinguta, vaid ole rahul sellega, mida saavutasid. Teine efektiivne viis on vältida sellest mõtlemist. Aju nagu iga teine kehaosa väsib samuti ning saab kõige paremini puhata, kui vabastada ta mõtlemisest ja uutest muljetest. Jalutuskäik looduses, jooga, mediteerimine on asjad, mis aitavad ajul puhata.

Üks lihtne lõõgastumise harjutus: heida selili või istu mugavalt. Hinga sügavalt sisse ning loe mõttes samal ajal üks-kaks-kolm-neli-viis. Seejärel hoia hinge kinni ning loenda taas rahulikult viieni. Välja hingates loe kümneni. Loe taas viieni enne uuesti sügavalt sisse hingamist ning taas välja hingates kümneni.  Tee seda viis minutit järjest, kolm korda päevas ning võid kindel olla, et pühad mööduvad sel korral rahulikumalt.

Allikas: Unt.se