Meie tujud ja söömisharjumused on olemuslikult seotud. Töötus, lahutus ja teised emotsionaalsed probleemid võivad meie isu vähendada või vastupidi, põhjustada emotsionaalset söömist. Isegi lihtne muutus igapäevarutiinis võib meid valitud rajalt maha lüüa. Stressis inimene otsib pahatihti lohutust rämpstoidust. Seejuures on teada-tuntud fakt, et toit juhib argimuredelt tähelepanu kõrvale. Millised sammud aitavad sul emotsionaalset söömist vältida?

Üks võimalus selleks on tõelise nälja äratundmine. Stressis olles on nälg tihtipeale üksnes emotsionaalne. Me pole tegelikult näljased, kuid otsime toidust lohutust. Seetõttu on oluline eristada, kas nälg on füüsiline või emotsionaalne. Kui sa oled paar tundi tagasi söönud ja sinu kõht ei korise, siis sa pole tegelikult näljane. Meenuta, millal sa sõid, ning ürita selle põhjal hinnata, kas sa tõepoolest oled näljane või mitte.

Teine võimalik meetod on tuvastada emotsionaalse nälja põhjustaja. Kirjuta üles, mida sa sõid, kui palju sa sõid, millal sa sõid, kui näljane sa olid ja milline oli sinu tuju toitumise hetkel. Selle info abil on võimalik tuvastada söömismustreid.

Viimaks, otsi lohutust kuskilt mujalt. Sa võid mõtteid kõrvale juhtida ka jalutades, kinos filmi vaadates või sõbraga vesteldes. Järgmine kord, kui emotsionaalne näljatunne ründab, võta ette midagi nauditavat, et pisut pingeid maandada.