EL panustab ca 56 miljonit krooni suurele pärmiseente uuringule. Eesmärgiks on leida uued tooted (nn. probiootikumid) nii maitse kui ka tervise mõju osas. Lundi ülikooli molekulaarbioloog Jure Piskur kordineerib uurimismeeskonda.

Pärmiseened on olulised koostisosad paljudes toiduainetööstuses valmistatud toitudes nagu näiteks vein, õlu, juust, vorst. Varem kasutati palju erinevaid pärmisorte, kuid nüüd on hakatud piirduma vaid valitud sortidega. Viimasel ajal on aga õlle- ja veinitootjate hulgas huvi erinevate pärmiseente liigirikkuse vastu tõusnud, sest need võimaldavad jookidele ja toitudele erinevat karakterit anda.

Pärmiseente abil on võimalik suurendada ka toitude tervendavaid omadusi, kasutades näiteks erinevaid probiootikume, mille järgi on Euroopa terviseteadlike klientide nõudlus kasvanud. Uues konsortsiumis Cornucopia, milles on 11 osalejat nii ülikoolide kui ka ettevõtete hulgast, kuuluvad ka Rootsi, Taani, Belgia, Itaalia, Hispaania, Tšehhi ning Hollandi teadlased ning tootmisettevõtete poolelt on osaleja näiteks Taani Carlsberg. Projekt algab 2011. aasta jaanuaris ning kestvuseks on planeeritud neli aastat.

Pärmiseeni leidub kõikjal looduses, inimestel, loomadel, puuviljades ehk kõikjal, kus on ligipääs suhkrule. Maailmas on ca 1000 kindlaks määratud pärmiseene liiki, kuid usutakse, et lähemas tulevikus on võimalik määrata veel ca 10 000 pärmiseene liiki. Näiteks viinamarjadel elutseb vähemalt kümmekond erinevat pärmiseene liiki. Pärmiseente ajalugu ulatub mitmete miljonite aastate taha ning erinevate liikide vahel on väga suur geneetiline erinevus, mis on põnevaks väljakutseks teadlastele ja toiduainetööstustele.

Allikas: forskning.se