Kuus aastat tagasi andis üks väike Texase (USA) kirjastus välja isast ja pojast koosnenud uurimisrühma kirjutatud segadust tekitanud raamatu. Raamat, mis põhines tervel real Hiinas ja Taiwanil läbi viidud uurimustel, seadis kahtluse alla traditsioonilise tarkuse tervisest ja toitumisest ning propageeris taimedel põhinevat dieeti.

Kõigi üllatuseks on raamatut „The China Study“ (e.k. Hiina uurimus) müüdud tänaseks 500 000 eksemplari, mis teeb sellest ühe enim müüdud toitumisteemalise raamatu USA-s. Raamat keskendub USA Cornelli ülikooli, Inglismaa Oxfordi ülikooli ja Hiina Ennetava Meditsiini akadeemia 20-aastase partnerluse vältel Hiinas läbi viidud uurimusest kogunenud teabele, mis näitas, et loomse toidu tarbimisel on seos krooniliste haigustega, ning et taimedel põhinevat dieeti järginud inimesed olid kõige tervemad.

USA endine president Bill Clinton isegi tsiteeris seda raamatut, kui ta möödunud sügisel kirjeldas oma peaaegu 11-kilost kaalulangust pärast seda, kui ta südame tervise paranemise lootuses hakkas järgima taimedel põhinevat dieeti. President loobus täiesti piimatoodetest, asendades need mandlipiimaga. Clintoni sõnul toitub ta peamiselt ubadest ja teistest kaunviljadest ning köögi- ja puuviljadest, kuigi harvadel puhkudel sööb ta ka kala.

Raamatust kõneleb selle kaasautor ja Cornelli ülikooli emeriitprofessor T. Colin Campbell:

„Oma karjääri alguses jagasin ma toitumisõpetust selle kõige klassikalisemas mõttes. Toitaine toitaine järel. Sel moel käis meie teadustöö ning sel moel ma seda ka õpetasin. Pärast Filipiinidel ja Hiinas läbi viidud töid hakkasin uskuma, et traditsioonilise kõrval leidub ka üks teine maailm, millel on toitumisest täiesti erinev arusaam. Tänaseks olen jõudnud seisukohale, mis on peaaegu risti vastupidine sellele, mis oli mu karjääri alguses.

Ma kasvasin piimatalus. Lüpsin lehmi. Lahkusin kodust, et saada taskusse Cornelli ülikooli diplom ning olin seisukohal, et vana hea ameerika dieet on parim, mis olla saab. Mida rohkem piimatooteid, liha ja mune tarbida, seda parem. Minu karjääri varajane periood keskendus valkudele, valkudele ja veelkord valkudele. Mu töö tulemus pidi tooma leevendust maailma hädadele. Kuid juba uurimistöö alguses oli näha, et kui tarbitud valkude kogus ületas organismile vajamineva koguse, kaasnesid sellega lisaks vere kolesteroolitaseme tõusule ja ateroskleroosi ohule ka muud probleemid.

Probleem seisnes selles, et me uurisime üht toitainet kontekstiväliselt. Nii me oma teadustööd tegimegi - üks vitamiin korraga, üks mineraal, üks rasv. Alati oli tegemist lihtsustatud, kitsale teemale keskendunud meetodiga. Mõistsin, et valk ei ole päris see, mis me arvame, et ta on. Inimeste toitumine on aja jooksul läbi teinud tohutud muutused ning kõik meie hädad saavad alguse just neist.

Mulle sai selgeks, et me ei tohiks mõelda lineaarselt, et A põhjustab B. Pigem peaksime keskenduma sellele, kuidas asjad koos toimivad. Tegemist on väga keeruka bioloogilise süsteemiga. Keha püüab elu igal mikrosekundil inimese tervist toibutada. Kuidas meie ise aga oma keha vajalike ressurssidega varustame? Lihtsustatult: me ei tohiks manustada üksikuid toidulisandeid. Me ei peaks keskenduma väljaselgitamisele, missugune geen mida põhjustab. Kuid just need kaks teemat on olnud aastate jooksul läbi viidud teadustööde keskpunktis.“

Kuidas me siis peaksime sööma?

„Mulle ei meeldi kasutada ja ma ei kasuta terminit taimetoitlane. Inimesed, kes on otsustanud sel moel toituda, on teinud oma otsuse ideoloogilistel põhjustel. Ma ei taha nende põhjuseid halvustada, kuid ma soovin, et kõneldaks taimedel põhinevast toitumisest ja mõeldaks sellega seotud ideedest väga empiirilises teaduslikus tähenduses, mitte ideoloogilisest kallutatusest lähtuvalt.

Kogu idee seisneb selles, et me peaksime tarbima töötlemata ja rafineerimata täistoitu. Me ei tohiks toetuda arvamusele, et geenid määravad meie tervise. Ka ei tohiks me loota arvamusele, et ainus moodus toitaineid kätte saada on tarbida toidulisandeid - see ei ole nii. Ma pean silmas täistoitu, taimedel põhinevat toitu. Sellest saadav tulu mõjutab nii kõige erinevamate haiguste ravi kui ka ennetust, alates vähktõvest ning lõpetades südamehaiguse ja diabeediga.“

Kas Te toetate taimedel põhinevat dieeti 100%-liselt?

„Minu perekond, meie viis täiskasvanud last ja viis lapselast, toitume sel moel. Ma arvan, et mida lähemale me taimedel põhinevale dieedile jõuame, seda tervemaks me muutume.

Meil ei ole ette  näidata andmeid, et 100% taimedel põhinev toitumine on parem kui 95%-line. Kuid, kui kellelgi on diagnoositud vähktõbi või südamehaigus, siis ei ole mõtet poolele teele pidama jääda, vaid minna edasi ja teha kogu asi läbi täies ulatuses. Kui ma hakkaksin rääkima, et võite süüa veidi seda või veidi teist, annab see inimestele võimaluse võetud kursilt kõrvale kalduda. Inimeste maitse-eelistused muutuvad. Meil on kombeks eelistada toitu, millega oleme harjunud, osaliselt ka seetõttu, et satume neist sõltuvusse. Eriti rasvadest.

Taimedel põhinevale dieedile üle minnes võib esiti olla raske, kuid kuu või kahe pärast on maitse-eelistused muutunud, inimesed avastavad uusi maitseid ja tunnevad end hoopis paremini ning ei taha enam endiste toitumisharjumuste juurde tagasi pöörduda. Ma ei jutlusta religioonist, vaid lihtsalt -  mida lähemale me 100% taimedel põhinevale dieedile jõuame, seda paremasse seisundisse me end viime.“

Allikas: nytimes.com