Milline toit on kaalu alandamiseks ning pikaajalise hea tervise jaoks kõige parem? Sellele on üsna erinevaid vastuseid, sõltub, kelle käest küsida. Palju kirjutatakse „uutest suundadest“, mis tekitab kokkuvõttes vaid segadust. Tõenditele ehitatud toitumisharjumused seatakse erinevate isehakanud ekspertide poolt küsimuse alla. Aktiivselt on väideldud selle üle, milline peaks erinevate toitainete jaotuvus olema selle asemel, et keskenduda energiatasakaalule.

„Tegelikult on toiduga omastatava energiahulga ning kulutatava energiahulga summa see, millest sõltub inimese kehakaal. See on ainuke asi, mis on 100-protsendiliselt kindel,“ ütleb Ingrid Larsson, Göteborgi Sahlgrenska Ülikooli haigla juures töötav dietoloog ja meditsiinidoktor.

Vähe süsivesikuid, palju rasva
LCHF tähendab Low Carb High Fat, ehk selle dieedi puhul välditakse süsivesikuterikkaid toite nagu pasta, leib, kartul, juurviljad, puuviljad ja maiustused. LCHF-toitumise juures on oluline vältida ka igasuguseid tehislikke lisandeid ning eelistada ökoloogilist toitu. Hoiatatakse E-ainete ning glutamaadi eest, mis väidetavalt suurendab söögiisu ning näljatunnet, tekitab psüühilisi häireid ning ülekaalu.

Lisaks soovitatakse vältida maiustusi, küpsetisi, vorsti ning teisi lihatooteid, margariini, Omega-6 rasvhapetega õlisid (nt. maisi- ja päevalilleõli), friikartulid ja kartulikrõpsud. Valku soovitatakse tarbida 0,5-1 grammi kehakaalu kohta. Köögiviljade kogus on sama kui tavalistel toitumissoovitustel, kuid tarbima peaks neid köögivilju, mis kasvavad maa peal nt. tomat, kurk, salat. Peamine soovitus on suurendada rasva osakaalu toidus, eriti „looduslike rasvade“ nagu või või külmpressitud kookosrasv.

LCHF-liikumise järgijad leiavad, et traditsiooniline toitumise soovitus on puhas praht, mis toetab vaid toiduainetööstust ja ravimifirmasid. Lähtutakse endast, mitte kontrollitud uuringutest ning soovitatakse ka teistel ise proovida ning usaldada oma keha.

Olenemata dieedist sama kaalulangus

Paljudel kehakaalu alandamisega seotud uuringutel on suur osalejate kadu (paljud loobuvad poole pealt) ning raske on mõõta, mida testisikud tegelikult on söönud. Kuid kõikide puhul on ühine edufaktor see, et kulutatakse rohkem energiat kui toiduga omastatakse. Eeldusel, et energiahulk väheneb, võib madala süsivesikute hulgaga toit olla hea viis kaalu alandamiseks maksimaalselt 6-12 kuu jooksul. Kuid see pole enamiku arstide arvates siiski toit, mis toetab pikaajaliselt inimeste tervist, sest sisaldab vähe kiudaineid, puuvilju, juurvilju, kaunvilju ning täisteratooteid.

LCHF-liikumise arvates on suurimaks ülekaalu põhjuseks süsivesikute suur hulk toidus, mille tõttu on insuliini ja veresuhkru kõver väga suur, põhjustades nälga ning isusid, insuliiniresistentsust, ning takistab rasvapõletamist. Kui vältida süsivesikuid, muutub veresuhkru kõver ühtlasemaks ning kehal on kergem rasva põletada.

Enamik on nõus, et tuleb vähendada toiduainetööstuses valmistatud süsivesikute hulka nagu näiteks kommidest, limonaadidest ja küpsetistest saadavat, mis on ülekaalu ja rasvumise üheks peamistes põhjuseks. Samal ajal puuviljast, aedviljast ning täisteratoodetest tulevad süsivesikud on loomulikud ning tähtsad osad tervislikus toitumises.

Mõju kehale
Dieetidel on palju ühiseid nimetajaid ning ühine mõju kehale. Kui inimene ei saa toiduga süsivesikuid, hakkab organism tarbima keha glükoosi tagavara. Kui glükoositagavara on kulutatud, väheneb ka vedeliku hulk paar kilo. Seejärel muudab keha oma ainevahetust ning hakkab energiaks tarbima rasva ja valku (toidust ja lihastest).

Keha vajab süsivesikuid (glükoosi), et efektiivselt rasva põletada. Kui kehas on glükoosipuudus, moodustatakse ketoonkehad, mis suurendavad vere happelisust ning suurenenud jääkained kehas võivad põhjustada südamepööritust. Ketoonkehad seovad vett, mis suurendab veelgi vedelikukaotust (suurenenud uriinikoguse läbi). Suurenenud valgusisaldusega toit võib mõjutada ka isu, sest paljude jaoks on see väga toitev.

Kui loobuda pikaajaliselt süsivesikute tarbimisest, tähendab see üsna suurt ohtu tervisele. Hetkel puuduvad täpsed uuringud pikaajalise LCHF toitumise mõjust.

Meditsiinilised mõjud
Paljud kinnitavad, et LCHF-toitumine mõjub nende enesetundele väga hästi. Selle põhjuseid võib olla erinevaid. Kuna ülekaaluliste inimeste rasvkoes toimub pidevalt põletikulisi protsesse, võib öelda, et kaalualandamismeetoditel on põletikuvastane mõju. Lisaks psühholoogiline mõju, kui inimene tunneb, et tal on kontroll oma söödava toidu üle ehk suudetakse ise oma käitumist mõjutada.

Kaalulangus iseenesest mõjutab positiivselt keha kolesteroolitaset ning seepärast saab ka toitumine, mis sisaldab palju küllastatud rasvhappeid, mõjuda positiivselt ka vererasvadele. Teatud uuringutes on näha positiivset mõju ka triglütseriidide tasemele ning „heale“ kolesteroolile, samal ajal kogukolesterooli tase tõuseb. Nimetatud dieedi mõju veresuhkru- ja insuliinitasemetele erinevates uuringutes varieerub.

Allikas: Perspektiv.nu