Ühiskonnas on välja kujunenud arvamus, et ülekaalulised inimesed on üldjuhul rumalad, laisad ning ise oma ülekilodes süüdi. Ülekaaluga elamine iseenesest on füüsiliselt raske, kuid paljude jaoks on veelgi halvem tunda levinud eelarvamusi. See mõjutab nii vaimset tervist kui ka suutlikkust oma haigusega hakkama saada.
Süütunne võtab palju energiat ning ülekaalulised arvavad, et see on vaid nende viga, kuigi uuringud on näidanud, et ülekaalu põhjuseks võib olla nii pärilikkus kui ka harjumused. Tegelikult on ka suhkrusõltuvus haigus, mis on paljudel juhtudel ülekaalu põhjuseks.
Kui võtta kaks inimest, kes söövad täpselt sama toitu ning treenivad sama palju, siis võib üks neist tänu geneetiliselt nõrgale kohale muutuda ülekaaluliseks ning teine olla normaalkaalus. Teisisõnu arvamine, et ülekaalulised inimesed võivad vaid ise ennast süüdistada on levinud, kuid sageli vale.
Juba väikestel lastel on kinnistunud nägemus ülekaalulistest kui rumalatest ja tahtejõuetutest inimestest, on näidanud lastega läbi viidud uurimused. Nende käigus näidati lastele erinevate inimeste siluette ning paluti nimetada nendega seostuvaid iseloomuomadusi. Ülekaaluliste inimeste puhul nimetasid lapsed rumalust, räpasust ja laiskust.
Seetõttu on kõige õigem nende eelarvamuste vastu hakata selgitusi jagama juba väikestele lastele. Paljud inimesed, kes kannatavad ülekaalu all, ei ole selles ise süüdi ning ühiskond peab aru saama, et kehakaal ei anna õigust kellessegi halvustavalt suhtuda.
Samal ajal on tegemist tasakaalu leidmisega, sest ühest küljest peaks ühiskond mõistma ülekaalulisi ja nende probleeme, sest ülekaaluliste arv Eestis üha kasvab, kuid samal ajal peaks õpetatama, et ülekilodega kaasnevad terviseriskid ning inimesed peaksid oma tervise eest hoolt kandma. Inimesed peavad vabanema süütundest oma ülekilode tõttu, kuid samal ajal on neil endal vastutus oma keha ja selle tervise eest.
Mõtle sellele:
Allikas: Unt.se