Paljud leiavad, et paast või  veepäevad on lihtne viis kaalust alla saada ning samal ajal ka keha mürkidest ja jääkainetest puhastada. Mõned leiavad, et paast mõjub neile hästi, nad tunnevad end kergema ja rõõmsamana ning võtavad elu taas sööma hakates teisiti. Võimalik, inimesed on erinevad nagu ka nende organismid. Siiski on kindel, et paastudes ei saavutata pikaajalisi eesmärke. Kõige lihtsam ja kindlam viis ülesöömise vältimiseks on siiski tavalise toidu söömine ning teha seda kõikidel toidukordadel, jätmata ühtegi vahele.

Siiski on tõendeid, mis näitavad, et paast pole soovitatav. Esmalt jutt, et paast puhastab keha – mürgid, mida me võime omale sisse süüa, maanduvad „kindlalt“ maksa ja keharasva. Paastu korral hakkab keha aga energiaks kulutama just seda sama rasva, mis hakkab siis organismis ringlema ehk see võib kasu asemel hoopis kahju teha. Seepärast on kasulikum põletada keharasva rahulikult, sest lisaks tekitab paastumine keha erinevatele süsteemidele stressi.

Paastuga kaasneva kiire kaalulanguse põhjuseks on kehast kaduv vedelik. Keha vajab kogu aeg energiana glükoosi ja suhkrut, aju ainuke energia tuleb glükoosist. Pärast teatud paastu on veres leiduv glükoos ära kasutatud ning keha hakkab kasutama tagavaraks hoitud süsivesikuid, mis on salvestatud glükogeenina, et üldse toimida. Glükogeeni leidub teatud koguses maksas ja lihastes. Need kogused on siiski piiratud ning neid ei jagu väga pikaks ajaks.

Erinevalt teistest keha rakkudest ei saa aju enda tööks hoidmiseks rasvhappeid kasutada, sest aju vajab glükoosi. Seepärast lagundatakse ka maksa ja lihasrakke paastu ajal, sest kehal on puudus teatud aminohapetest. See on ebavajalik kehavalkude kulutamine. Et neerud kõige sellega hakkama saaksid, eraldab keha vedelikku, millest tuleb ka kaalulangus. Niipea kui hakata aga taas normaalselt sööma, võtab keha kaotatud vedeliku tagasi.

Keharasvast saab vaid umbes 5 protsenti muuta glükoosiks. Kui keha kasutab glükoosi tegemiseks keharasva, viib see selleni, et tekib palju vabasid rasvhappeid (95%, mida ei ole võimalik kasutada) ning paari paastupäeva järel hakkab keha muutma neid rasvhappeid ja aminohappeid ketoonkehadeks. Ketoonkehad on glükoosi alternatiiv keha kütteks. Pikemaajalise paastu järel ei suuda keha aga kõiki ketoonkehi kasutada, mida maks on tootnud, need salvestatakse veres. Ketoonkehad on tugevad orgaanilised happed, mis võivad viia nn. atsidoosi (vere ph happeline tase), mis pikas perspektiivis võib kahjustada paljusid keha funktsioone. Üheks selle näiteks on spetsiifiline hingeõhu lõhn.

On selge, et need muudatused organismi ei puhasta ning samal ajal ei lahenda ka paastumine sinu peamist probleemi -  ülesöömist. Seepärast on soovitatav süüa korrapäraselt tavalist toitu. Iga päev hommikusöök, vahepala, lõunasöök, vahepala, õhtusöök ja vajadusel vahepala. Võta iga päev ette 30-minutiline jalutuskäik, mille käigus saad hingata värsket õhku ning saada värskeid mõtteid, kuidas oma uusi tervislikke harjumusi tekitada ja kinnistada.

Allikas: primavi.se