Isu võib tabada meid kõiki, sõltumata ajast või kohast. Võrreldes näljatundega, on isud spetsiifilisemat laadi, olles seotud konkreetsete toitudega, mis on teatud kindlal viisil valmistatud.
Küsimusele, miks meile isud peale tulevad, ühest lihtsat vastust ei olegi. Pigem võib põhjustena loetleda hulgaliselt füüsilisi ja emotsionaalseid tegureid.
Magusaisu
Üheks põhiliseks isude põhjustajaks on madal veresuhkru tase. Kui organismi „kütusevarud“ on ammendatud, nõuab aju keha energiavarude taastamiseks midagi magusat. Samas viib lihtsaid süsivesikuid (sai, makaronitooted) sisaldav dieet veresuhkru taseme tasakaalust välja ning põhjustab organismis kaose.
Ühtlane veresuhkru tase kõrvaldab muidu nii sageli esineva magusaisu. Veresuhkru taset aitab hoida tasakaalus peamiselt madala glükeemilise indeksiga toite sisaldav dieet. Oma menüü süsivesikusisaldus tuleks kriitilise pilguga üle vaadata, visates sealt välja töödeldud leivatooted, koogid ja rafineeritud teravilja, mida kõlbavad asendama kõrge kiudainete sisalduse ja töötlemata süsivesikutega toidud, näiteks hirss, rukkis, täisteramakaronid, maguskartul, täisterariis ja kaunviljad.
Samuti on mõistlik süüa igal toidukorral ka natuke töötlemata valke ja vajalikke rasvu sisaldavaid toiduaineid. Seepärast vaheta moos pähklivõi vastu, lisa võileibadele ning salatitele veidi avokaadot või makrelli, söö kartulite kõrvale ube või piserda makaronidele ja riisile veidi kanepiseemne õli.
Söö korraga vähe, kuid sageli – see hoiab energiataseme ühtlasena. Sellega kaasneb väiksem tõenäosus, et lühikese aja jooksul tekib organismis energiataseme langus või magusaisu.
Toit ja tuju
Emotsioonid mängivad isude juures tähtsat rolli. Sageli tunneme emotsionaalset sidet nende toitudega, mis meenutavad aegu, mil meie eest on keegi hoolitsenud – näiteks võib tekkida isu koduse õunakoogi järele, sest see toob meelde vanaema seltsis veedetud meeldivaid hetki.
Toidu tarbimine mugavusest võib muutuda õpitud käitumiseks, s.t teatud emotsioonid tekitavad assotsiatsiooni konkreetsete toitudega.
Halvimal juhul võib selline käitumine viia liigsöömiseni, mis meid mõneks ajaks tuimestab. Mõningatel juhtudel hakkavad inimesed liigsöömist õigustama väitega, nagu püüaksid nad nõnda oma keha eest hoolitseda, kuigi selleks leidub palju tõhusamaid vahendeid.
Nendel puhkudel aitab lihtne ülestunnistus, et teatud emotsioonidega - kas siis hirmu, viha, kurbuse või isegi rõõmuga - kaasnev soov süüa teatud toite, võib tegelikult pakkuda kergendust. Veelgi olulisem on aga tõik, et selle seose teadvustamine aitab meil isud varakult ära tunda ning nendega paremini toime tulla.
Austa oma isu
Austav suhtumine oma isudesse aitab meil nendega emotsionaalselt ja füüsiliselt toime tulla. Austa oma isu, süües meelepärast toitu tervislikul viisil. Kui Sa soovid juua kohvi, siis ära keela seda endale, vaid mine joo tassike sõprade seltsis. Isudele ei tohi alateadlikult ning nautimata järele anda, sest nõnda talitades isud üksnes kasvavad.
Isudega tuleb osata arvestada: kui tead, et pärastlõunal tabab Sind alati magusaisu, varusta end puuviljade või pähklisegu kui tervisliku alternatiiviga.
Alternatiivne suund
Isude osas aitavad ka mõned spetsiaalsed teraapiad. Hüpnoteraapia vähendab isuga seotud tundeid ja emotsioone, lisaks juhib see teadvuse meeldivamate visuaalsete kujundite abil isuäratavast toidust eemale. Hüpnoteraapia võimaldab meie meeltes eksisteerivat maitset toidust muuta. Näiteks on võimalik ennast šokolaadist võõrutada, muutes selle maitse „liiga magusaks“.
Tervislikud maiustused
Kui Sa tõepoolest vajad midagi magusat, leidub palju looduslikke magusaineid, mis Su veresuhkru taset ei mõjuta. Riisisiirup, odralinnased, melass või vahtrasiirup on maitsvad ning sobivad hästi putrude, magustoitude ja isegi tee sekka. Tõeliselt vaprad võivad magusained täielikult ära unustada, kasutades magusa ja maitsva suupiste valmistamiseks peeti, pastinaaki või porgandit, mis on eriti sobiv magusaisu tasakaalustamiseks. Need juurviljad tuleb ahjus vähese kaneeli ja muskaatpähkliga maitsestatult ära küpsetada.
Joo piisavalt
Nälg aetakse tihti segi kuivanud kurguga, sest see muudab meie isud intensiivsemaks. Organismi piisava vedelikuvaru tagamiseks tuleb päevas juua vähemalt poolteist liitrit vett. Kui see kogus tundub liiga suur, siis proovi juua klaasitäis sooja vett tükikese sidruni, laimi või vähese kaneeliga. Samuti tasub vältida magusaid kofeiinisisaldusega jooke. Kui Sa tõepoolest vajad oma harjumuspärast lattet, siis joo selle kõrvale ka klaasitäis vett.
Bioloogiline sund
Isud võivad olla ka organismi moodus, et meile millegi puudusest teada anda. Sageli teab meie keha täpselt, mida ta vajab - kui me vaid oskaksime teda kuulata. Vastupandamatu soov šokolaadi järele võib lihtlabase magusaisu kõrval olla ka märgiks magneesiumipuudusest, kuna šokolaad sisaldab väga palju magneesiumi.
Allikas: http://www.familyhealthguide.co.uk