Mõned ülekilod, liiga kõrge vererõhk ning kolesterool - kui ohtlik on see tegelikult? Teekond kõhule tekkinud paarist lisakilost infarktini kulgeb vaikuses. Ei kõrge vererõhk ega kõrged kolesteroolinäitajad ning suurenenud veresuhkru tase anna endast häälekalt märku.

Rootsi arst Peter Fors, kes on diabeedi alal spetsialist, selgitab, et paar lisakilo, vähene liikumine ning palju kiirtoitu võib katkestatud uusaastalubaduse muuta eluohtlikuks diagnoosiks. Tekib ahelreaktsioon, mida ei ole sugugi lihtne peatada.

Keha rakud on kogu aeg töös ning vajavad seepärast pidevalt energiat. Peamised energiaallikad on glükoos ja rasv. Toidust saadud energia talletatakse organismis, mis on oluline, sest inimene sööb päevas ju vaid 3-5 korda. Peamised tagavarad on kõhuõõnes asuvates rasvarakkudes ning maksas, võimaldades suhkrut salvestada glükoosina.

Söögikordade vahel jagab maks oma varudest kehale glükoosi, valmistades samal ajal seda teistest ainetest ka juurde. Kui glükoosi on salvestatud piisavalt, kuid sööme endiselt rohkem energiat, kui keha vajab, talletab organism ülejäägi rasvana. Tekkinud varud, mis salvestuvad vöökoha ja soolestiku ümbruses, suurendavad diabeedi, südameinfarkti ning insuldi ohtu.

Täpne põhjus ei ole veel teada, kuid on teooriaid, mis väidavad, et kõhuõõnes leiduv rasv „mürgitab“ aeglaselt maksa ning muudab selle insuliini suhtes resistsemaks, kirjeldab Peter Fors. See omakorda viib suurenenud glükoositootmise ehk diabeedini ning kolesteroolitaseme tõusuni. Infarkti ja insuldi risk suureneb seetõttu juba diabeedi tekkimisele eelnevalt 2-4 korda. Seepärast on oluline vabaneda ka paarist ülekilost, muutuda füüsiliselt aktiivsemaks ning nõnda vähendada diabeedi, infarkti ja insuldi riski.

Liigsest energiast toodetud rasv paistab välja küll meie vöökohal, kuid satub ka vereringesse, kus see kolesteroolina veresoonte seintele salvestatakse, mis omakorda põhjustab põletikke ning veresoonte lupjumist.

Kui toit sisaldab liigselt rasva ja suhkrut ning annab liiga palju energiat, saame lisaks ülekilodele "boonusena" kaasa ka tõusnud kolesteroolinäitajad. Lisades siia hulka veel lupjunud veresooned ning kõrge vererõhu ja veresuhkru taseme, saame kokku eluohtliku kombinatsiooni.

Pääsetee on kõigile kättesaadav - tuleb hakata rohkem liikuma ning oma toitumist jälgima. 30-60 minutit jalutamist päevas ei suurenda mitte üksnes energiakulutust, vaid ka lihaste võimet suhkrut omastada. Keha ei tooda enam liigselt insuliini, ülekilod kaovad ning vererõhk normaliseerub. Lisades samal ajal menüüsse puu- ja juurvilju ning vähendades suhkru tarbimist, suureneb kehas kasulike rasvade osakaal, liigse energia hulk ning verekolesterooli tase aga normaliseerub, mis parandab omakorda veresoonte olukorda.

Oma elueale on võimalik juurde liita 20 aastat, kui liigutakse iga päev ning süüakse võimalikult tervislikult. Selleks pole vaja eridieete, kaalulangetustablette ega „tervisekuure“.

Allikas: http://doktorn.com