Meedias näed lõputuid soovitusi kiireks kaalulanguseks. Soovitused võivad olla küll efektiivsed, kuid neist pole suurt kasu, kui kaotatud kilod varsti tagasi tulevad. Rikkaliku dieedivaliku asemel on vaja soovitusi kaalu hoidmiseks.

Meie kehakaal sõltub kahest peamisest faktorist - toitumisest ja liikumisest. Kui toitumisest räägitakse palju ja põhjalikult, nii et toitaineid on viimse molekulini analüüsitud, siis liikumisele keskendutakse tunduvalt vähem. Igapäevane liikumine on inimesele tasuta, sest keegi ei küsi maksu liftile trepi eelistamise eest, kuid nendest väikestest muutustest võib kaalulangus saada alguse.

Suurenenud füüsiline aktiivsus tugevdab tunduvalt tervist. Oleme geneetiliselt ju loodud füüsiliselt aktiivseks, kuid tänapäeva ühiskond harrastab pigem mugavust ja istuvat eluviisi. Aastakümnetega on Lääne-Euroopa inimeste füüsiline konditsioon tunduvalt halvenenud, lihasjõud on väiksem ning kehakaal samal ajal palju suurem, kuigi rasva sööme üldjuhul varasemast vähem. Selle tendentsi üheks põhjuseks on vähene liikumine.

Igasugune liikumine, mis suurendab energiakasutust, läheb füüsilise aktiivsuse alla. Kõige tõhusamad ei ole mitte spordisaali aeroobikatreeningud, vaid hoopis igapäevased tegevused nagu jalgrattaga tööle sõitmine, trepi eelistamine, aias töötamine. Suurendades oma igapäevast füüsilist aktiivsust, väheneb risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, 2. tüübi diabeeti, jämesoolevähki, rääkimata luuhõrenemisest, depressioonist  ja liigsetest kilodest, mida treeninguga võimalik vältda on. Uuringud on näidanud, et halb füüsiline konditsioon on pea sama suureks riskiks kui suitsetamine.

Kui soovid kaalust alla võtta ja saavutatud kaalu säilitada, siis tuleb sul järgida kahte lihtsalt nõuannet: päevas tuleb kalorinormi piires tervislikult toituda ning argiaskeldustesse võimalikult palju füüsilist aktiivsust tuua, mitte üksnes jõusaalis rassida. Tõuse nüüd arvuti tagant ning mine hoopis välja jalutama!