Eduka kaalulangetamise võti (1) 01 Veeb

Lõpuks ometi! Sa oled neid sõnu oodanud juba aastaid – või vähemalt alates sellest ajast, kui su kitsaste pükste lukk enam kinni ei läinud. Eduka kaalulangetamise võti! Tegemist pole kokteili, toidulisandi või järjekordse trennividinaga. See on sul juba käeulatuses.

Kõige tähtsam osa kaalulangetamise juures on toidupäeviku pidamine. See aitab piirata ülesöömist ning on enese hindamise ja jälgimise juures väga oluline. Nüüd on see varasemast veelgi lihtsam, kuna on olemas ka arvutipõhised tööriistad, näiteks Kaaluabi.ee toidupäevik. Vaid mõne klõpsu järel ilmuvad tulemused koheselt ise nähtavale.

Uuringud näitavad, et toidupäevikut pidavad inimesed langetavad rohkem kaalu, vältides ühtlasi kilode tagasitulemist pikas perspektiivis edukamalt. Üks Ameerika tervisekindlustusfirma viis 1685 dieedipidaja seas läbi uuringu, mis näitas, et esimese aasta kaalulangetamistulemusi ennustas kõige paremini see, kui palju kirjutati toidukoguseid üles ühe nädala jooksul. Teine uuring, mille avaldas ajakiri American Journal of Preventive Medicine, selgitas välja, et dieedipidajad, kes pidasid toidupäeviku abil arvet söödud toidu üle, langetasid kaalu kaks korda rohkem kui need inimesed, kes toidu üle arvet ei pidanud.

Milleks toidupäevikut pidada?

  • Tarbitud toidu üles kirjutamine sunnib meid võtma vastutust oma toiduvaliku eest. See näitab, mida me tegelikult sööme.
  • Täpne toidupäevik aitab meil näha seaduspärasid oma söömises, näidates, millal ja miks me sööme.
  • Söödud toidu jälgimine aitab hinnata kaloritarbimist, mis omakorda lubab söögikoguseid vähendades või koormusi tõstes olukorda muuta.

Kui sa alles alustad oma harjumuste muutmist, soovitame võtta aluseks baastoidupäevik, millesse on märgitud tüüpilised söögid ja trennid nädala jooksul. Nii on sul parem ülevaade sellest, millega tuleks tegeleda: probleemsed ajad või olukorrad, tervislikku toitumist raskendavad olud ja nii edasi. Märkmete detailsusaste sõltub eesmärkidest. Mõned võimalikud punktid, mida võiks üles märkida, on järgmised:

  • Mida ja kui palju sa sööd. Sa võid toiduportse hinnata silma järgi, ent ole aus ja põhjalik – ära unusta ka maiustusi, salatikastmeid jne.
  • Kus ja millal sa sööd. Kellaaeg, kui kaua sa sõid, kas sõid kiirtoidurestoranis või töökoha sööklas jne.
  • Kellega sa olid ja mida veel tegid. Kas näiteks lugesid, vaatasid telekat või lõunastasid parima sõbraga?
  • Millises tujus sa sõid. Kas sa olid tüdinenud, pahane, rõõmus vms? See võib näidata sulle, kas oled emotsionaalne sööja, ehk kas sööd tujude, mitte nälja tõttu.
  • Igasugune tehtud trenn – tegevus, kestus, intensiivsus ja hinnanguline kulutatud kalorite arv.
  • Erikategooriad, mille tarbimist sa tahad jälgida – näiteks süsivesikud, rasvad või kiudained.

Kui päevik on sisse seatud, võid sa seada endale prioriteedid, s.t valdkonnad, millega soovid kõige põhjalikumalt tegeleda. Kas sa sööd üksi olles õigesti, ent koos sõpradega süües lähed üle piiri? Kas argirutiin hoiab sind õigel teel ja nädalavahetuse vabadus nõrgendab tahtejõudu? Kas toitud poolfabrikaatidest, mida on raske seedida ning mis sisaldavad vähe toitaineid ja tõelist maitset?

Toidupäeviku pidamine võib olla ebamugav, kuna see sunnib meid meenutama asju, mida me sugugi ei tahaks üles kirjutada – olgu nendeks siis lõunaks joodud šokolaadikokteil või lisaports kartuliputru, mida kahetseme kohe pärast allakugistamist. Ehk teisisõnu: miski ei tule kergelt kätte. Kui kõik söödud road on must-valgel kirjas, ei ole võimalik neid olematuks soovida. Ent raskused võivad ühtlasi olla tõukeks muutustele, millele toidupäeviku järjepidev kasutamine võib kaasa aidata.

Allikas: http://www.sparkpeople.com

loe ja kommenteeri