Viimasel ajal olen mitmelt blogilugejalt, kaasaarvatud Kaaluabi kasutajalt saanud kirju esimeseks jooksuvõistluseks valmistumise kohta. On küsitud, kuidas vältida hirmu ebaõnnestumise ees ning millele enne võistlust tähelepanu pöörata. Jagan nüüd hea meelega kõigile oma kogemusi.

Minu esimene võistlus oli juuni alguses 2011. aastal, distantsiks 5,5 km. Ma mäletan veel nii selgelt, kuidas ma olin küll kaks kuud usinasti kiirkõnni-jooksu meetodiga jooksma õppinud, kuid stardijoonel tiirles mu peas nii palju kõhklevaid küsimusi – kas ma saan hakkama? Kuidas see kõik toimib? Mis siis saab, kui jään viimaseks? Mul oli juba enne võistlust pulss treeningtsoonis, sest olin lihtsalt nii närvis. Nüüd, mil olen läbinud juba üle kümne jooksuvõistluse, on närv enne starti küll alati sees, aga ma vähemalt tean, mida oodata. Et ka teie saaksite rohkem oma esimesele jooksule keskenduda, seletan kõigepealt jooksuvõistluste „reeglid“ lahti.

Võistluste korraldus on enamasti lihtne. Registreerumiseks tuleb täita ankeet, mis tavaliselt on olemas võistluse kodulehel, ja maksta osalemistasu. Sulle saadetakse e-maili teel kinnitus, et oled osalejate hulgas. Lisaks sellele saad teada oma stardinumbri.

Enne võistlust prindi see e-mail välja ja võta üritusele kaasa. Mõnikord piisab oma stardimaterjalide kätte saamiseks ka sinu ees- ja perekonnanimest, aga koos prinditud kinnitusega on igal juhul kindlam, et saad võistlusest osa võtta! Stardimaterjalide jagamise info, nagu ka kõik muu võistlusega seotud informatsioon, on ürituse
koduleheküljel tavaliselt olemas.

Kui oled võistluspäeval kõik materjalid kätte saanud, pane numbrimärk oma jooksusärgile (haaknõelad antakse kaasa) ja kiip tossude külge (kiipe on igasuguseid, viimasel ajal on mõned kiibid lihtsalt numbrimärgi tagaküljel). Kui sul on vahetusriided või muud asjad kaasas, siis anna need aegsasti pakihoidu. Rajale võta vaid kõige vajalikumad esemed!

Et enne esimest võistlust sinu närve rahustada, annan nõu, kuidas käituda järgmiste hirmude puhul:

Hirm nr 1: sa ei jõua distantsi läbida.

Kuidas vältida?

• Jookse üksinda korra see distants läbi, sest nii võid kindel olla, et saad nii pika maaga hakkama.
• Esimeseks võistluseks vali lühike distants, näiteks 5 või 7 km. Poolmaraton ja maraton jäägu tulevikku!
• Ära mine treenimata võistlema.

Hirm nr 2: sa ei tea kuhu minna või mida täpselt teha.

Kuidas vältida?

• Uuri võistluse kodulehekülge.
• Loe teiste inimeste jooksuvõistluste kokkuvõtteid (Google on kokkuvõtete leidmisel alati abiks).
• Mine üritusele võimalikult vara kohale.
• Ole ühel aastal vabatahtliku rollis ja võta järgmisel aastal ise sellest võistlusest osa. Nii oled juba kõigega kursis!
• Küsi julgelt teiste jooksjate käest abi, kui midagi tundub ebaselge. Jooksjad on alati väga sõbralikud ja abivalmid!
• Järgne teistele jooksjatele – küllap nad teavad, kuhu minema peab.

Hirm nr 3: sa jääd viimaseks

Kuidas vältida?

• Vali oma esimeseks võistluseks suurem üritus (näiteks Maijooks 18. mail), sest siis on väga ebatõenäoline, et jõuad viimaste seas finišisse.
• Jookse koos sõbraga.
• Pea meeles, et viimasele plaksutatakse alati kõige rohkem!

Hirm nr 4: sinuga juhtub midagi ettearvamatut

Kuidas vältida?

• Ära proovi võistluspäeval midagi uut! Jalanõud, riietus, toitumine, kaasaskantav tehnika jne – kõik peab olema enne järele proovitud. Eriti jooksutossude ja -riiete puhul on oluline, et need oleks juba sisse kantud.
• Võta igaks juhuks oma mobiiltelefon rajale kaasa, kuigi suure tõenäosusega sul seda vaja ei lähe.

Toredaid jooksuelamusi!

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.