Kaaluabi blogides näen tihti järgnevaid lauseid: „täna on patupäev, seega luban endale tüki kooki“, „nädalavahetusel patustasin klaasikese veiniga“ või „jätan õhtusöögiks kaloreid alles, et saaksin šokolaadiga patustada“. Patustamine on väljend, mis on kaalulangetajate hulgas justkui juba nii tavaliseks muutunud, et sõna õiget tähendust kiputakse vaikselt unustama. Tahan teile näidata, miks „patustamine“ ei ole just kõige parem väljend oma isude rahuldamise kirjeldamiseks.

Tunnistan, et ka mina ei ole patust puhas. Sel aastal üritasin kolm kuud järgida minu jaoks üpris ranget toitumiskava, mis lubas mulle ühe nn patupäeva, mil võisin süüa mõistuse piires absoluutselt kõike. Mida ma siis sellel patupäeval tavaliselt tegin? Sõin näiteks pool pätsi rukkileiba, sest ma lihtsalt armastan leiba ja keelasin selle endale teistel päevadel ära.

Ühesõnaga, ma nimetasin leivasöömist patustamiseks. Alles nüüd saan aru, kui vale see oli. „Patt“ on ju midagi negatiivset, midagi halba. Sellel on mõru maik juures. Kuna tegemist oli patupäevaga, ei saanud ma leiba täielikult nautida. Kuigi see maitses imehästi, tegin ju midagi „keelatut“, isegi kui see oli sel konkreetsel päeval „lubatud“.

Järgmine küsimus – kas leivasöömine on tõesti patustamine? Tegelikult ju mitte. Rukkileib on iseenesest väga kasulik ja kui seda mõõdukalt süüa, ei tee see mulle halba. Samuti ei mõjuta leivasöömine mu kaalunumbrit, kui ma kogu energia päeva jooksul ära kulutan.

Šokolaadi või veiniga on täpselt sama lugu. Kui sa naudid oma toitu ja tunned ennast pärast söömist hästi, miks nimetada seda patustamiseks? Muidugi peab kaalu langetades kogustele tähelepanu pöörama, aga kas mõõdukus pole mitte edu võti. Minu meelest ei peaks seda protsessi negatiivsete väljenditega veelgi keerulisemaks tegema.

Siiski, kas näiteks friikartulite söömine ei ole samuti patustamine? Nendes ei ole ju midagi kasulikku? Ei, ka see ei ole patustamine. Vahe leiva, šokolaadi või veiniga seisneb selles, et pärast suure portsjoni friikartulite söömist ei tunne sa ennast just kuigi suurepäraselt, seega võid friikartulid üldse oma menüüst välja jätta. Kui see aga nii ei ole, siis on ju kõik positiivne ja sõna „patt“ ei ole jällegi sobivaim sõna oma toidust ammutatud naudingu kirjeldamiseks.

Mina kavatsen nüüd küll oma sõnakasutusse natuke kriitilisemalt suhtuda, sest nii nagu levivad igasugused dieedinipid ja -müüdid, levib ka kaalulangetajate hulgas negatiivne sõnavara väga kiiresti.

Olgem positiivsemad ja nautigem aeg-ajalt oma lemmiksööke ilma süütundeta!

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.