Jäin ükspäev mõtlema selle peale, milline oli mu elu paar aastat tagasi praeguse ajaga võrreldes. Olen ma ju Kaaluabi toel kaotanud üle kümne kilo ning hakanud palju rohkem sporti tegema. Sain aru, et tervisliku eluviisi harrastamine on teinud imesid – lisaks välimusele ja toitumisharjumustele on muutunud ka mu sisemine pool ja ellusuhtumine. Ma olen küll ikka sama inimene, kuid minu elukvaliteet on teinud 180-kraadise pöörde. Millest ma räägin?

Kui varem pidin ma ennast trenni minemiseks sundima, siis nüüd ma lausa ootan, et saaks juba spordiklubisse või välja jooksma.

Kui varem oli mu ainsaks eesmärgiks põletada kaloreid, siis nüüd on minu jaoks kõige olulisem keha sooritusvõime paranemine, lisaks muidugi see imeline tunne peale trenni.

Kui varem ei söönud ma peale trenni mitte midagi, siis nüüd planeerin oma toidukorrad nii, et kõige suurem söök oleks just peale trenni.

Kui varem hoidusin kõikidest rasvastest toiduainetest, siis nüüd ma üritan teadlikult rohkem rasvu süüa.

Kui varem sõin paar nädalat „korralikult“, et siis jälle „vabalt võtta“ saaks, siis nüüd söön kogu aeg tervislikult ja üritan seda teha oma elu lõpuni.

Kui varem olin see „ebasportlik“ või „natuke trullakam“ tüdruk, siis nüüd leiavad inimesed minu kirjeldamiseks hoopis teisi väljendeid.

Kui varem leidsin kogu aeg põhjuseid, miks ma „ei saa“ midagi teha, siis nüüd leian põhjendusi, miks ma „saan“ ja „tahan“ enda keha ja tervise eest hoolt kanda.

Kui varem tundsin ennast spordiklubis kui võõrkeha, siis nüüd kui „kala vees“.

Kui varem hakkasin mäest üles jalutades hingeldama või isegi higistama, siis nüüd ma isegi ei mõtle sellele, et parasjagu ülesmäge kõnnin.

Kui varem vaatasin kadedusega sportlikke inimesi ja nende head füüsilist vormi, siis nüüd pean ka ennast üpris treenituks.

Kui varem võisin uhke olla ainult oma sisemiste väärtuse üle, siis nüüd tunnen uhkust ka oma sportlikke saavutuste üle.

Kui varem rõhutasin oma välimist ilu, külastades solaariumit ja kattes ennast paksu meigikuhja alla, siis nüüd pole mul seda kõike enam vaja, sest loomulikuna tunnen ennast kõige paremini.

Kui varem olin tihti kurb ja halvas tujus, siis nüüd olen 80% ajast tõeliselt õnnelik.

Kui varem olin kogu aeg väsinud, siis nüüd ma lausa pakatan energiast.

Kui varem häbenesin oma keha, siis nüüd ma ARMASTAN seda.

Kui varem olin mitmetes olukordades ebakindel, siis nüüd usun endasse üha rohkem ja rohkem.

Kui varem vältisin kõiki võistlussituatsioone, siis nüüd ma lausa soovin ennast teistega võrrelda ning sealjuures enda võimeid proovile panna.

Kui varem uputasin oma mured ja probleemid süües, siis nüüd on just trenn minu suurimaks stressimaandajaks.

Kui varem olin iga paari kuu tagant haige, siis nüüd ei ole ma juba kaks aastat tõeliselt haige olnud.

Kui varem arvasin, et minu probleemides on süüdi peale minu ka teised, siis nüüd võtan täieliku vastutuse oma elu, tervise ja õnne üle.

Kui varem olin enda kõige teravam kriitik, siis nüüd olen sellele lisaks ka enda kõige suurem sõber.

Kuidas on tervislik toitumine ja trenn muutnud teie elu?

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.