Tihti räägitakse magusasõltuvusest, kuid ma pole veel kunagi kuulnud tervisliku toidu sõltuvusest, s.o olukorrast, mil inimene liialdab teatud tervislike toitudega, saamata ise aru, et ta on üle piiri läinud. Täna jagan teiega oma lugu, kuidas mina peletasin oma isusid ja tekitasin täiskõhutunnet ühe eriti maitsva köögivilja abiga - porgandiga.

Kõik sai alguse 2-3 aastat tagasi, kui ma võtsin ennast korralikult käsile. Olin lühikese aja jooksul palju kaalus juurde võtnud ning üritasin nendest ebameeldivatest kilodest jälle lahti saada. Et mitte küpsiseid, šokolaadi ja krõpse haarata, lubasin endal alati köögivilju, eriti porgandit närida. Porganditest ei ole ju võimalik ennast paksuks süüa, arvasin mina.

Alguses püsis mu porgandiarmastus veel normaalsuse piirides, aga aja jooksul suurenes söödavate porgandite kogus, sest üks väike porgand mu isu enam ei rahuldanud. Viimase aasta jooksul sõin keskmiselt 500-1000 g porgandeid päevas, mõnikord isegi ühe kilo. Ma tean, et see tundub imelikuna ja paneb kohati muigama. Mu poiss-sõber naeris kogu aeg, et olen nagu väike porgandisõltlasest jänes. Tegelikult oli see harjumus aga tohutult ebatervislik, sest ühegi toidu, ka tervislikuga, ei tohi üle pingutada.

Et porgandid võivad ka kaalu tõsta, näitab lihtne arvutus: üks kilo porgandeid annab 390 kcal kilokalorit, millest 84% on süsivesikud. Kui need iga päev lisaks tavalisele toidule „boonusena“ sisse vitsutada, pole mu hiljutise kaalutõusu põhjust vaja kaugelt otsida.

Kui oleks asi üksnes porganditega piirdunud, ei oleks minu kummaline situatsioon võib-olla üldse nii hull olnud. Lisaks porganditele hakkasin aga järjest rohkem mandleid tarbima, sest just need maitsesid porganditega koos ideaalselt. Igale lõuna- ja õhtusöögile eelnevalt sõin ära kaks suurt porgandit ja vähemalt 15 g mandleid. Minu „eelroog“, mõtlesin.

Mu blogis kommenteeris keegi, et need paar(kümmend) mandlit nüüd küll kaalu suhtes midagi ei muuda. Jah, muidugi, kui ma oleksin vaid ühe peotäiega piirdunud. Tavaliselt tarbisin aga ligi 60-120 g mandleid päevas. Mandlid on aga teadagi väga kaloririkkad ja toitvad. Seetõttu juhtus näiteks seda, et n-ö "õiget sööki" ma enam tegema ei hakanudki, sest porganditest ja mandlitest oli mu kõht juba täis saanud. Ajapikku kujunes mul veel üks halb harjumus: kui kööki läksin, pistsin alati ilma tõelise vajaduseta paar mandlit põske. No täielik sõltlane!

Kolm nädalat tagasi otsustasin, et nüüd on lõpp: ei mingeid porgandeid ega mandleid. Ma sain aru, et kasutasin neid teatud mõttes ära, sest asendasin nendega „keelatud“ toiduaineid. Nüüd hakkavad porgandi- ja mandlivõõrutuse tulemused ennast tasapisi näitama: mu kaal langeb, ma ei näksi vahetpidamata ning ma söön päeva jooksul kolm korralikku toidukorda. Kes oleks arvanud, eksole!

Kui mu jutt on sinu jaoks lausa naeruväärne, siis saan ma sinust väga hästi aru. Kui see jääb sinu jaoks võõraks, siis ole rõõmus, et sinul ei ole ühestki toidust sellist sõltuvust. Kui aga tunned ennast mõnes punktis ära, siis loodan, et suutsin pakkuda sulle natuke mõtlemisainet. :)

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.