MINU KAALULUGU: See on võib olla natuke ebatavaline, et teile ka meessoost lugejad kirjutavad, kuid ehk ongi huvitavam. Minu lugu pole sugugi ebatavaline — kaal üldjoontes läheb ära ikka nõnda nagu kõik räägivad — liigu palju ja toitu tervislikult. Pigem soovin oma looga näidata, et kaalu kaotamine ja tervislikumad eluviisid ei pea sugugi rasked ja frustreerivad olema. Kõik sõltub sellest, kuidas me ise enda elu ja vajalikud tegevused sätime ning kuidas me sellest kõigest mõtleme!

Ilmselt peaksin oma lugu alustama sellest, kuidas ma üldse nii suureks paisusin. Ma pole vist ainuke, kellel püsisuhtesse sattudes liikumisviisid ja toitumisharjumused muutuvad. Nõnda ka minul. Ütleme ausalt — suhe oli mugav. Teine pool tegi iga päev süüa (või ostsin seda valmistoitu, mida poes soojas letis müüakse), kodu oli korras, riided pestud. Mina käisin koolis, tööl ja ka teised tegevused sisustasid minu aega. Lõpuks, kui õhtul koju jõudsin, olin piisavalt väsinud, et midagi muud peale Internetis ja teleka eest passimise teha. Ma tean, see ei olnud eriti ahvatlev vaatepilt. Ja mida rohkem aeg edasi läks, muutus ka suhe üha rohkem väsitavamaks. Me tülitsesime üsna tihti. Kindlasti ka selle tõttu, et ma nii vähe oma elukaaslasele tähelepanu pöörasin. Kuid, ausalt, olin väga väsinud igapäevastest toimingutest. Aga see selleks.

Suhe läks lõhki

Niimoodi see elu jätkus, kuni ühel päeval avastasin ennast ühe meeletult suure tüli keskelt, mille tulemusena suhe lõpuks ka lõhki läks. Järgneva paari nädala jooksul veetsin palju aega üksinda — peamiselt kurvalt viimase aja elu ja möödunud suhte üle mõeldes. Selle perioodi jooksul väljas ei käinud pea üldse. Istusin teleri, arvuti ees, sõin. Ja kui siis ühel külmal jaanuarikuu õhtul järjekordselt teleka ette sättisin ning ülemise püksinööbi lahti pidin tegema, et vähegi meeldivam oleks istuda, sain aru, et kuule mees, nii jätkata enam ei saa. Sellest ajast peale olen proovinud teadlikult jälgida oma füüsilist vormi. Ütlen proovinud, sest ennast ma piinata ei taha (Ma ei arva, et keegi peaks. Hea füüsilise vormi saavutamise peaks inimene endale mugavaks ja käepäraseks tegema). Ja ütlen just nimelt vormi, mitte kaalu, sest ka tavapärase kaalujälgimisega pole ma kunagi tegelenud.

Vaatasin oma toitumise üle

Aga siis hakkasin teadlikult juba läbi vaatama, mis mind niivõrd kohutava kaalunumbrini (pea 120kg) oli viinud. Esimene asi oli see, et jõin päris palju igasugust magusat jooki. Vanast harjumusest oli mul pea koguaeg külmkapis kokakoolat või muud sarnast. Toidu kõrvale jõin tihti ka mahla või morssi. Käisin päris tihti ka mäkist läbi või milline kiirtoidu asutus parasjagu sattus lähedal olema. Ka mu toiduportsjonid läksid ulmeliselt suureks. Kasutasin niigi suurt taldrikut, kuid viimasel ajal sõin õhtuks lausa kaks taldrikutäit! Päris palju sai siis rasvast kartuli-juustuvormi süüa. Ah, vast kujutate juba ette.

Ei mingit rämpstoitu!

Esimene otsus, mille vastu võtsin, oli see, et nüüdsest ei joo enam üldse magusaid jooke. Ainult vett. Teine otsus oli, et hakkan ise süüa tegema ja selleks mõtlesin sobivaid retsepte välja. Kuna ma olen hingelt kõva lihasööja siis sellest loobuda ei suutnud. Aga jahutooted jätsin menüüst täielikult välja! Ei mingit võileiba, ei mingit makaroni. See süsivesikute kogus, mis sealt tuleb on meeletu ja see on liiga lihtne energia kehale. Hakkasin palju juurviljaroogi valmistama, küll hautama või praadima (ahju tollal ei olnud). Kõrvale tegin mingit sorti liha. Suure kokkamistuhina peale leidsin kiiresti enda lemmikretseptid. Kõige maitsvam, lihtsam ja kiirem on tatra-juurvilja-lihasegu pannil. Tatar keema, samal ajal liha pannile, lihale juurviljad peale ja selle ajaga on ka tatar valmis. Maitsestamist ei tohi muidugi unustada. Maitseained annavad igale roale pool juurde (nendega on huvitav eksperimenteerida)!

Selline toitumise muutmine oli esimene suur ja tähtis samm (Üsna pea ei tundnud ma võileibadest ega makaronist üldse puudust). Enesetunne hakkas tasapisi juba paranema. Alguses kaal nii palju ei langenud. Ma ütlen ausalt, et esimesed kolm kuud ma ennast ka ei kaalunud. Tundsin ennast niigi hästi, et olin suutnud toitumist nii palju muuta ja uskusin, et küll ühel hetkel ka kaal vähenema hakkab. Otseselt kiiret mul ei olnud.

Liiguta end!

Teine väga oluline asi, mis pidi minu elus muutuma, oli liikumine. Olen tegelikult terve oma elu üsna sportlik olnud, kuigi eelmise suhte lõpus jäi liikumine ikka häbiväärselt harvaks. Hakkasin siis veel enne lume sulamist suusatamas käima. “Ainult paar korda nädalas”, kinnitasin ma endale, et rohkem esialgu pole vaja, kui ei jaksa või ei viitsi. Samas selline mõtlemine võttis surve maha ja igal korral läksin üsna kerge meelega trenni. Alustasin poole tunniga. Tegin nii kaua, et enesetunne oleks hea — nii, et ikka higistan, kuid samas liiga ära ka ei väsi. Peagi avastasin ennast juba terve tunni pikkuselt treeningult ja päris kõva tempo oli peal. Lund aga kauaks ei jätkunud ja siis oli vaja midagi muud välja mõelda. Hakkasin jooksmas käima. Samuti alguses lühemad trennid, tasapisi pikkust kasvatades.

Veel selle jooksmise või mis iganes trenni alustamise juurde üks tähtis asjaolu. Trenni peaks tegema nii, et inimene liiga palju ei hingelda. Hingeldamine annab märku, et tempo on liiga kõva ja sellises tempos trenni teha inimene väga kaua ei jaksa.

Lõpuks oli käes suur suvi ja ka ilmadega vedas. Hankisin endale rulluisud ja hakkasin nendega liigutama. Seekord võtsin eesmärgi juba sellise, et vähemalt üle päeva vähemalt tund aega. Ütlen ausalt, senimaani ei olnud mu kaal siiski eriti vähenenud. Kas oli põhjus siis selles, et trenni tegin liiga harva või liiga lühikest aega — ei tea. Igatahes veel jaanipäevaks oli kadunud võibolla ainult 5 kg. Samas, asi seegi.

Motiveeriv kaunitar

Pean teile muidugi tunnistama veel ühe saladuse. Terve selle aja jooksul oli mu silmapiiril uus ja superilus naine, kelle järel jooksin nagu hull. Eks see andis ka oma motivatsiooni, et veel tugevamini ja täpsemini jälgida oma tegevusi ja treeninguid. Suvi möödus väga kiiresti — palju trenni, ilusad ilmad (kuumaga jõin muidugi meeletult palju, mõnikord isegi 4l vett päevas), motiveeriv seltskond ja hea tuju. Ja võibolla see tuleneb minu iseärasusest, kuid jällegi terve suve jooksul ma kaalu peale ei astunud. Isegi ei mõelnud sellest.

Kuumad tantsusammud

Soojadel suveõhtutel sattusin tihti ka Tallinna kesklinna kohalikesse lokaalidesse ning seal puutusin esimest korda kokku ka üht uut tüüpi harrastusega: kuumad Ladina-Ameerika tantsud. Minu avastuseks toimus selle muusikastiiliga pidusid isegi päris tihti ning oli ka erinevaid treenereid, kelle vahel valida. Ning kuna mulle tantsida on alati meeldinud, avastasin ennast peagi juba iganädalaselt, mitte ainult pidudelt, vaid ennekõike treeningutelt professionaalse treeneri juurest. Muidugi igaüks peab endale sobiva juhendaja leidma, sest kõikidel on oma stiil.

Tervislikud toidud

Terve selle jutu kõige viimaseks jätan osa, mis lõpuks minu jaoks pikemas perspektiivis ka kõige tähtsam on. Pika ja aktiivse kevad-suve lõpuks ja sügise alguseks olin oma tee peale tantsimise ka tervisliku toitumise juurde leidnud. Ja tavainimeste jaoks sõin nüüdseks juba täitsa imeliku nimetusega asju. Olin nendest palju Internetis uurinud ja lugenud. Ka minu vanemad olid selle tee leidnud, seega nõu oli lihtne küsida. Tagatipuks avastasin, et erinevaid kohti, kust tervisetoite osta saab, on üsna mitu. Siinkohal ei hakka neile reklaami tegema — huvilised leiavad ise üles. Tähtsam on pigem see, mis tänaseks on minu pea igapäevasele toidulauale jõudnud. Ehk võib neid nimetada lihtsalt toortoiduks, mõned nimetavad provotseeriva nimega supertoitudeks. Eks see ole igaühe oma asi, kuidas neid klassifitseerida.

Supersmuuti

Minu toidulaua ületamatuks komponendiks on igahommikune supersmuuti, või puder nagu minu elukaaslane tavatseb seda möksi kutsuda. Sinna sisse panen tavaliselt eelnevalt valmis keedetud (ehk siis juba jahtunud) kasekäsna teed (mega palju antioksüdante) u 1/4 topsist (kogustega võib muidugi mängida), ühe banaani (annab mõnusa koostise), peotäis purustatud kakaoube (need on lihtsalt parimad, täis kõht kauaks ajaks ja tekitab väga hea enesetunde, nagu šokolaadi sööminegi) ja peotäis chia-seemneid (kõik tähtsad rasvad on sees ja ka palju kiudu, kõht ei lähe pea terve päeva jooksul tühjaks). Need on põhilised koostisosad. Kes veel julgemad on, võivad lisada chlorella-pulbrit, kanepiseemneid, maca-juure pulbrit ja teisi vastavaid toiduaineid.

Miks see kõik nii tähtis on? Sest lisaks sellele, et lihtsalt vähem süüa on eriti tähtis, kuidas söödud toit kokku sobib ja kas organism ka kõik vajaliku kätte saab. Mõned võivad ju öelda, et mis ma päev otsa närin juurikaid, aga ikka midagi ei tunne. Noh, siis tuleb midagi muud otsida. Tuleb otsida, kuni leiab midagi sellist, mida süües inimene reaalselt ka vahet tunneb. Minu uue toitumise juures on minu seedimine korda läinud, kõht ei puhita ja kerge on olla. Kui õigeid asju söön siis pärast ei väsita. Üldse ei väsita, tuleb vaid õigesti süüa! Minu silmaalused ei ole enam tumedad ja magan paremini. Terve päeva on energiat palju, olen oluliselt aktiivsem ning suudan rohkem korda saata. See on ju ka oluline, kui tahame siin elus midagi ära teha.

25 kilo läinud!

Kokkuvõtteks, kui kõik need osad kokku panin ja lõpuks aastavahetuse tulles sattusin pooljuhuslikult ühe tuttava juures kaalule astuma, avastasin endalegi imestuseks, et kaal ei näidanud enam 120kg, mitte isegi kolmekohalist numbrit, vaid olin enda kaalu saanud juba 95 peale! Ärge nüüd arvake, et ma varem oma kaalu kahanemist ja riiete suuremaks jäämist tähele ei pannud, ikka panin, kuid varem täitsa teadlikult ma kaalule lihtsalt ei astunud. Ei tahtnud ma tunda liigset rahuolutunnet saavutatud tulemuste üle (ja võib-olla ka seejärel lõdvemaks laskmist) ega ka pettumust, kui näiteks seekord number nii hea ei ole.

Nüüdseks olen pidanud oma terve garderoobi välja vahetama ja püksivööle kolm-neli auku juurde tegema. Mina olen saavutatuga rahul. Ma tean, et mu kaal veel ka päris ideaalne ei ole, kuid jätkan sama tervislikku rada. Nüüd on küll kaalulangus peatunud, vahepeal on mõned kilod isegi tagasi tulnud, kuid vaid seetõttu, et enam tantsimisega nii aktiivselt ei tegele. Varem sai ikka kaks korda nädalas trenni tehtud ja siis veel vähemalt kaks korda nädalas paar-kolm tundi peol tantsitud. Ja see kõik on omavahel seotud!

Ärge pidage dieeti!

Viimase asjana tahan öelda üht võib-olla kõige tähtsamat asja. Ärge kasutage terminit “dieedi pidamine” ega üritage “olla dieedil”, vaid toituge hästi ja tervislikult. Ega kaalu langetamiseks toitumise muutmine saa siis mingi ajutine nähtus olla! Inglise keeles öeldakse ”I’m on a diet”, kuid kes keelt valdab, saab aru, et inglise keeles tähendab see veidi muud, kui ajutist toitumise muutust. Keegi tark kunagi ütles, et kui me teeme koguaeg samasuguseid tegevusi siis oleks ju loll ajas erinevaid tulemusi loota (Insanity is doing the same thing over and over again but expecting different results).

Mõelge selle peale ja edu tervislikuma tuleviku ehitamisel!

Selle loo autor osales DELFI Naisteka ja Kaaluabi korraldatud võistukirjutamisel ning pälvis pooleks aastaks Kaaluabi tasuta kasutusõiguse. Õnnitleme!