Kas te olete kasvult lühike? Siis olete kindlasti tuttav ebamugavustega, mida see endaga kaasa võib tuua. Püksid on liiga pikad, kontserdil on raske leida kohta, kust oleks hea vaade lavale ning mõnigi kord tuleb ülemisele riiulile ulatumiseks tooli järele minna.

Kuid lühikese kasvuga kaasneb ka terve rida eeliseid. Siin on üks neist: Ameerika Ühendriikides, Dallase Lõuna Metodisti ülikoolis läbi viidud hiljutine uurimus näitas, et lühikest kasvu inimesed kulutavad kõndides rohkem kaloreid kui pikka kasvu inimesed. Kolme jalutuskäiguga nädalas on võimalik hoida kaalu stabiilsena. Kuid kuidas igast käigust võimalikult palju kasu lõigata? Teadlased on juba ammu teadnud, et lapsed kulutavad kõndides ühe kilogrammi kehakaalu kohta rohkem energiat kui täiskasvanud. Kuid siiani ei ole nad teadnud, miks see nii on.

Selgub, et kõik peitub sammudes. Kuna lühikestel inimestel on lühemad jalad, tuleb neil pikemate jalgadega inimestega võrreldes teha rohkem samme. See nõuab kehalt suuremat pingutust, ning kulutab seega rohkem energiat. Näiteks kulutab 153 cm pikkune ja 45 kg kaaluv inimene, kes kõnnib maha 1,6 km, ühe kilogrammi kohta 0,44 kalorit. See teeb kokku 49 kalorit. Lühemad inimesed kulutavad seega iga sammu kohta rohkem kaloreid kui pikemad inimesed. Ometi on siin üks nüanss, mis teeb kogu asja veidi keerukamaks. 183 cm pikkune inimene kulutab ühe kilogrammi kohta 0,37 kalorit, kuid kuna kaloritarbimist arvutatakse ühe kilogrammi kohta, kulutaks 86 kg kaaluv inimene sama vahemaa läbimisel kokku 71 kalorit. Seega, kuigi pikakasvulised inimesed kõnnivad energiasäästlikumalt, kulutavad nad kokkuvõttes siiski rohkem kaloreid, kuna nad kaaluvad sageli rohkem kui lühikesed inimesed.

Kirjeldatud uurimus on esimene, mis võtab tähelepanu alla inimese pikkuse, et välja selgitada, miks mõni kulutab rohkem energiat kui teine. Tõenäoliselt saab selle teadmisega varsti osta sammulugejaid, kuhu on võimalik sisestada ka kõndija pikkuse. Sel moel on võimalik veelgi täpsemalt kaloritarbimist mõõta.

Treening ei hoia meid ainuüksi tugevate, tervete ja saledatena, vaid võib olla ka odavaim ja lihtsaim viis hoida mõtted ja vaim sügispimedusest puutumatuna. „Need, kes on füüsiliselt aktiivsed tavalistel aegadel, suudavad püsida tugevamana ka raskematel aegadel. Neil päevil, mil soovime juba ärgates ainult nutta ning teki üle pea tõmmata, on minu arvates parimaks abimeheks füüsiline tegevus. Ning abi saamiseks ei pea jooksma, vere maitse suus, kümneid kilomeetreid,“ kõneleb Norra tippsporti toetava organisatsiooni Olympiatoppen juures tegutsev toitumisfüsioloog ja treeninguekspert Ina Garthe.

Hea treenituse juures toimib tavaline jalutuskäik hea võimalusena end veidi liigutada – see tuleb tervisele kasuks, kuid vaevalt te märkate füüsilise vormi paranemist, kui Te just varem täiesti treeninguvaba elu ei ole elanud. Füüsilise vormi paranemiseks peab nimelt pulss tõusma. Et jalutuskäigust saaks tõeline treening, on pulsi kiirendamiseks mitmeid võimalusi. Näiteks sellised:

1. Kõndige intervallidega
Kõndige vaheldumisi väga kiiresti ja tavalises tempos. Tõuseb tempo, kiireneb ka pulss. Niimoodi on treening efektiivsem ning see on ka põhjus, miks treenida tuleks õues.
2. Võtke mõned rasked tõusud
Kasuks tuleb, kui jalutuskäigu teele jääb ka üks või kaks mäge, mis vahepeal ka võhmale võtaksid.
3. Lisage raskuseid
Kui võtate selga raske seljakoti, kinnitate külge raskusvöö või raskusmansetid, saavad lihased veelgi rohkem koormust. Sellega kasvab ka treeningu efektiivsus.
4. Kasutage käimiskeppe
Keppidega on Teil võimalik pidevalt veidi kiiremas tempos kõndida, eriti ülesmäge – piimhape ei teki sama kiiresti kui vahelduva tempoga kõndides. Maastikul kõndides treenite samaaegselt kõiki peamisi lihaseid – see on hea!
5. Treenige vahelduva tempoga
See peaks olema midagi kõndimise ja jooksmise vahepeal – alguses kõndige kaks minutit, seejärel jookske 45 sekundit. Tegemist on intervalltreeningu kergema variandiga, kuid kiireks rasvapõletamiseks parima meetodiga.

Allikas: http://www.kk.no/