Kas oled sageli väsinud, laisk, ärritud kergesti ja unustad asju? Arvad, et oled ületöötanud? Tegemist võib olla kilpnäärme häiretega ehk probleemiga, millesse haigestub igal aastal palju naisi.

Kilpnäärmehäired on tüüpiline naiste probleem. Kuna sümptomid on aga üldised ning tekivad tasahilju, on haigust raske enda jaoks diagnoosida. Paljud naised käivad iga päev ringi, arvates, et nad on lihtsalt väsinud ja rõõmutud, ega oskagi aimata, et selle põhjuseks on tõsised häired kehas.

Vahel otsitakse abi depressioonile, kui tegemist on tegelikult hoopis kilpnäärme probleemiga. Sümptomiteks on näiteks väsimus, südamepekslemine, vähenenud seksuaalne iha.

Kilpnäärme funktsioonid on aga eluliselt tähtsad, sest see aitab juhtida rakkude ainevahetust. Kui kilpnääre ei tööta, läheb keha lõpuks üle säilitusrežiimile. Kilpnäärme puhul võib esineda nii üle- kui ka alatalitlust. Mõlemad põhjustavad kehas suuri probleeme. Haigus on levinum naiste hulgas, kes on vanuses 40+.

Ületalitluse puhul suureneb ainevahetus kõikides rakkudes, keha „tormab“ ning „gaasipedaal on põhjas“. Südamepekslemine, higistamine, ärritus, uneprobleemid, seedehäired, kõhnumine ning juuste väljalangemine on peamisteks sümptomiteks. Probleemi saab lahendada spetsiaalsete ravimite, radioaktiivse joodi või operatsiooniga.

Kui kilpnäärmehormooni toodetakse liiga vähe, läheb keha vastupidiselt säästurežiimile ehk kõik tundubki väga aeglaselt toimuvat. Tekib pidev külmatunne, kaalutõus, mäluprobleemid, väheneb seksuaalne iha, seedehäired ning probleemid rasestumisega. Mõistmiseni, et midagi on lahti, võib minna kuid, sest arvatakse, et probleem paikneb hoopis kusagil mujal. Abi on võimalik saada ravimitest.

Kilpnäärmeprobleemide uurimiseks võetakse esmalt vereproov, et mõõta kilpnääret stimuleeriva hormooni TSH taset. Kuna tegemist on mõneti ka päriliku haigusega, tuleb olla eriti tähelepanelik, kui emal või mõnel lähisugulasel on antud haigus avaldunud.

Allikas: http://aftonbladet.se