Sinu ideaalse treeningplaani võib ära rikkuda ebatervislik menüü. Siit viis peamist toitumisviga, mida sportlased ning trennifännid teevad. Lisaks oleme ära toonud võimalikud lahendused.

1. Sööd liiga vähe (või liiga palju) valgurikast toitu

Mõned sportlased söövad proteiini liiga palju, teised jälle peaksid sööma rohkem. Liiga vähe süües ei suuda lihased treeningust piisavalt taastuda. Proteiini üleküllus mõjub halvasti aga neerudele, suurendab kaloritarbimist ja seetõttu jäävad organismil saamata teised vajalikud toitained.

Lahendus: tee kindlaks oma päevane proteiinivajadus ja koosta menüü nii, et tarbiksid oma treeningmahtudele vastavalt proteiini. Samas on oluline oskus piiri pidada.

2. Sa ei tarbi piisavalt rauda

Rauavaegus põhjustab väsimust ja vähendab vastupidavust, olles eriti sagedaseks probleemiks nende naiste hulgas, kellel on rasked menstruatsioonid, kes osalevad vastupidavusvõistlustel või söövad harva punast liha ja teisi rauarikkaid toite.

Lahendus: kes tunneb pidevalt väsimust, see tehku haiglas vereproov. Rauda ei maksa toidulisandi kujul manustada enne, kui oled saanud selleks arstilt nõusoleku.

Kehvveresuse vältimiseks soovitame rauarikast dieeti, mis peaks kindlasti sisaldama:

-        loomaliha, sealiha, lambaliha, kalkuniliha, forelli ja tuunikala;

-        erinevaid oasorte;

-        suure rauasisaldusega hommikuhelbeid ja täisteraleiba, pastat ning pruuni riisi.

Raua imendumise kiirendamiseks söö kõrvale C-vitamiini sisaldav puu- või juurvili nagu apelsin, metsamari, kiivi, brokoli, tomat, kartul või paprika.

3. Sul pole treeningu järel söömiseks aega

Pärast rasket treeningut on oluline meeles pidada, et sa pole lõpetanud enne, kui paak on uuesti täis laetud. Ideaalis peaks see toimuma pool tundi kuni 2 tundi pärast treeningu lõppu. Ära rutta tööle või kooli, vabandades ennast välja ajapuudusega.

Lahendus: planeeri ette nii, et sul oleksid kiired näksid kohe käepärast. Isegi piiratud aja jooksul peaks sul olema võimalik midagi hamba alla pista. Treeningujärgne toitumine ei pea olema keeruline. Proovi näiteks puuviljajogurtit, šokolaadiga piima või muffinit. Ajapuudus ei saa olla vabandus.

4. Unustad süsivesikud

Treeningujärgsed toidud peaksid sisaldama eelkõige rohkelt karbohüdraate, millele lisaks peaks neis leiduma proteiini. Esimesena karbohüdraadid, teisena proteiin – just selline peaks olema järjekord. Karbohüdraate on vaja järgnevate treeningute tarbeks, proteiin aitab aga lihastel raskest treeningust taastuda. Pelgalt ühest ei piisa.

Lahendus: mõistlik on pärast intensiivset trenni tarbida 180-240 kalorit süsivesikuid (45-60 grammi) ja 65-80 kalorit proteiini (15-20 grammi). Selleks ei pea sööma toidulisandeid, energiabatoone ega valmistama spetsiaalseid energiajooke. Piisab näiteks kreeka jogurtist koos puuvilja ja meega, lihakastmega pastast või riisist koos kana ja juurviljadega.

5. Sa ei joo piisavalt

Treenimiseks vajab keha vett. Kui keha kaotab higistades 1% oma kaalust, paneb see südame minutis 3-5 korda kiiremini lööma, mis põhjustab omakorda veel suuremat väsimust.

Lahendus: hästi hüdreeritud organism on sunnitud iga 2-4 tunni tagant oma loomulikke vajadusi rahuldama. Sellise organismi puhul on uriin heledat värvi. Kes higistab meeletult, see peab mõõtma, kui palju vedelikku ta treeningu käigus kaotab. Selleks soovitame ennast enne ja pärast treeningut end kaaluda, tehes seda võimalikult väheste riietega. Iga kaotatud kilo kohta tuleks juua umbes liiter vett. Seejuures tuleks juua kogu päeva jooksul, mitte ainult treeningute ajal ja pärast sportimist.

Allikas: http://www.sparkpeople.com/