Foto: djcodrin / FreeDigitalPhotos.net

Uneprobleemid on läänemaailmas väga levinud. Kellel meist ei meenu film „Mehed ei nuta“, kus unetusetõve efektiivseks raviks avati lausa uus sanatoorium. Kliente oleks sellele praegugi kindlasti rohkem kui küllalt, sest uneprobleemide all kannatab umbes 25% täiskasvanutest.

Üsna tuntud unesegajaks on peetud kofeiini ning seepärast soovitatakse enne magama minemist vältida kofeiini sisaldavaid jooke nagu näiteks teed, kohvi ja koola-jooke. Ajakirjas Sleep Medicine Reviews on välja toodud aga ka üks teine unetuse põhjustaja – nikotiin, mis mõjub unele halvasti.

Analüüsides 52 teaduslikku uurimust, mida oli viidud läbi nii inimeste kui ka loomade peal, tuli selgelt välja, et nikotiini tarbimine suurendab unetuse probleemi. Nikotiini kasutamine pikendab uinumise aega, põhjustab öiseid ärkamisi, vähendab sügava une seisundit ning suurendab päevast väsimust.

Mitmed uurimused näitavad, et nikotiin häirib ka REM-und (REM= Rapid Eye Movement , une faas, mille ajal näeme unenägusid).

Suitsetamine suurendab ka norskamise ja uneapnoe riski. Uneapnoe tähendab hingamise seiskumist une ajal. Tegemist võib olla nii lühiajaliste kui ka kuni kaks minutit kestvate hingamise katkestamisega. Need unega seotud häired halvendavad täiendavalt une kvaliteeti ning viivad lõpuks päevase väsimuse tekkimiseni.

Uneprobleemid ning ebakvaliteetne öine uni halvendab meie enesetunnet ning päevast võimekust. Lühema aja jooksul võib unetus põhjustada väsimust, aktiivsuse langust ning ootamatuid meeleolumuutusi. Pikaajaline unetus võib aga halvendada tervist, põhjustades kõrget vererõhku, südame-veresoonkonna haiguste tekkimist, nõrgenenud immuunsust, rasvumist ja jõuetust. Unetus võib halvendada ka mälu, tasakaalu ja keskendumist.

„Ma kordan veel kord, et hullemini kui viiruslik gripp hakkab meid kummitama unetustõbi. Unetusega kaasneb närvilikkus, üldfüüsiline kurnatus, mis ühiskonna terve liikme võivad muuta passiivseks ja loiuks. Või vastupidi unetu käitumises hakkavad ilmnema hüsteerilis-neurootilised nähud, millega pahatihti kaasneb mälutegevuse taandareng. Ka unetute söögiisuga ei ole kõik korras, neid iseloomustab söögiisu täielik puudumine või taltsutamatu aplus. Ebaterve õhkkond perekonnas põhjustab laste õppeedukuse järsu languse. Unetute abikaasad lahkuvad nende juurest või muutuvad lihtsalt unisteks. Mis aga kõige tähtsam, selle tulemusena kahaneb märgatavalt unetute suutlikkus sooritada edukalt vastutusrikkaid tööoperatsioone . Kiirustage, seltsimehed unetud, kiirustage.“

„Mehed ei nuta“

Eesti Telefilm, 1968