Foto: luigi diamanti / FreeDigitalPhotos.net

Tundub liiga lihtne, kuid tõsi, et üheksast riskifaktorist sõltub südameinfarkti tekkimine 90 protsenti. Kõikide nende faktorite vastu on võimalik midagi ette võtta, kirjutab ajakiri Doctorn.

• Vere kõrge rasvasisaldus

Infarkti tekke suureks ohuks on LDL-kolesterooli (Low Density Lipoprotein) kõrge tase organismis. LDL-kolesterool, mis kleepub kergesti veresoonte seintele, muutub soontes takistuseks, mis hiljem võib põhjustada infarkti või insulti. Samas „head kolesterooli“ ehk HDL-kolesterooli (High Density Lipoprotein) keha vajab, et rakud saaksid talitleda. Head kolesterooli leidub küllastamata rasvhapetes, milleks on pähklid, seemned, oliivid, avokaadod, rapsiõli, kalad, mereannid, linaseemned, päevalilleõli, maisiõli.

• Suitsetamine

Suitsetamine suurendab infarkti ohtu umbes kolm korda. Suitsetamise negatiivne mõju suureneb märgatavalt isegi siis, kui teed vaid 1-5 suitsu päevas. Suitsetades 6-10 suitsu päevas, kahekordistad oma infarkti riski. Neljakordistades päevast suitsude kogust, neljakordistad ka infarkti riski. Kas tegemist on filtriga või filtrita suitsudega, ei oma siinjuures mingit tähtsust.

• Suhkruhaigus tüüp 2

Suurendab tunduvalt infarkti ohtu. Ravi end vastavalt arsti ettekirjutusele ning kontrolli regulaarselt oma veresuhkru taset.

• Kõrge vererõhk

Neljas oluline faktor on kõrge vererõhk.

• Rasvumine

Rasvumine suurendab infarkti ohtu kaks korda. Eriti ohtlik on kõhu ümber kogunenud rasv.

• Psühhosotsiaalne stress

Psühhosotsiaalne stress on sama suure riskifaktoriga nagu rasvumine.

• Liiga vähene puu- ja juurviljade tarbimine

Liiga vähene puu- ja juurviljade tarbimine suurendab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Soovitav on süüa vähemalt 5 korda päevas puu- või juurvilju. Need, kes puu- ja juurvilju ei ole üldse tarbinud, võidavad juba sellest, kui hakkavad tarbima kaks kuni kolm korda päevas.

• Vähene kehaline aktiivsus

Vähene füüsiline aktiivsus on ka suur riskifaktor. Väike jalutuskäik või aias toimetamine iga päev 30 minutit võib Sinu elu päästa.

• Liiga suur alkoholitarbimine

Liigne alkoholitarbimine iseenesest on risk. Alkoholitarbimise vähendamine mõjub positiivselt tervisele, eriti nende puhul, kel vanust üle 50 eluaasta.

Neid riskifaktoreid on võimalik suures osas vältida või vähendada või näiteks suitsetamisest hoopis loobuda. Eriti kuna suitsetamise kas või väikesel vähendamisel on oma mõju. Liikumises osas on soovitav jalutada 30 minutit päevas, mis omakorda vähendab diabeet-2 ohtu märkimisväärselt. Luba endale jalutuskäike metsas või mererannas. Või miks mitte aias toimetamine või jalgrattasõit, mis mõlemad on suurepärased füüsilised tegevused.

Rasvumine tekib siis, kui inimene tarbib rohkem energiat kui keha kulutab, erandid haiguste näol on nii haruldased, et neid ei tasu isegi nimetada. Erinevad dieedid lõpevad tavaliselt mõned kuud hiljem veelgi suurema kehakaaluga kui oli algkaal. Seepärast on oluline mitte järgida erinevaid dieete, vaid teha oma söömisharjumustes totaalne muutus, tehes sellest elu loomuliku osa, sest dieet mõjub positiivselt vaid ajakirjade ja dieediraamatute autorite sissetulekule, mitte sinu kehakaalule.

Tõde on lihtne ning sellest on teadlased rääkinud ka aastaid. Ainuke viis on vähendada oma söömisega omandatud energia hulka, tarbides samal ajal kõiki organismile vajalikke aineid piisavas koguses.

Vererõhku on võimalik reguleerida tervisliku eluviisi ning ravimite abil. Vähenda oma kehakaalu, liigu päevas vähemalt 30 minutit, vähenda soola hulka toidus ning tarbi alkoholi vähem kui 30 ml päevas ning positiivne mõju vererõhule on garanteeritud.