Hiljuti tehtud suuremahulise uurimustöö kohaselt on keskealistel, ülekaalulistel või rasvunud naistel suurem oht trombide tekkeks ja seda eriti operatsioonide järgselt.

Teadusuuring, milles osales enam kui miljon Ühendkuningriikides elavat naist, kinnitab rasvumise ja venoosse trombemboolia (VTE), s.o verehüüvete tekkimine veenides - tavaliselt jalgades - vahelist seost. Juhul, kui tromb veeniseinalt lahti rebeneb ja verevooluga kopsudesse liigub, põhjustades sellega kopsuarteri trombemboolia, võib tagajärjeks olla surm.

Uuringu tulemused näitavad ühtlasi, et kõrgema kehakaaluga naiste puhul on vajadus kirurgiliseks sekkumiseks suurem, samas on operatsioon üheks suurimaks ohuteguriks trombi tekkimisel.

Uurimust juhtinud Uus-Meremaa Otago ülikooli teadlane Lianne Parkin ei pea tulemusi väga üllatavateks, sest ülekaalulisus suurendab nende meditsiiniliste seisundite tekkimise ohtu, mis võivad operatsiooniga lõppeda. „Ent meile teadaolevalt on meie uurimus esimene, mis otseselt uurib suhet ülekaalulisuse ja operatsioonile sattumise tõenäosuse vahel,“ kommenteerib Parkin.

Teadlased leidsid, et iga 1000 normkaalkaalus naise kohta, kes vajasid kuueaastase perioodi vältel statsionaarset operatsiooni, tekkis umbes viiel 12 nädala jooksul pärast operatsiooni süvaveeni tromboos või kopsuarteri trombemboolia. Ülekaaluliste ja rasvunud naiste seas oli sama seisundi suhe seitse inimest 1000 kohta.

Trombi tekkimise oht ilma operatsioonita oli oluliselt madalam, ent suurema kehakaaluga naiste seas siiski suhteliselt kõrgem.

Teises uuringus keskendusid teadlased aga venoosse trombemboolia tekkimisele peale kirurgilisi operatsioone, leides, et kaheteistkümne nädala jooksul peale operatsiooni tekib venoosne trombemboolia 0,1-l naisel iga 1000 normaalkaalus naise kohta. Ülekaalulistel või rasvunud naistel oli sama näitaja 0,2 haigusjuhtu tuhande naise kohta.

Ajakirjas Circulation avaldatud uurimuse tulemused tuginevad enam kui 1,1 miljoni Ühendkuningriikides elava naise andmetele, kelle keskmine vanus uurimuse alguses oli 56 eluaastat. Kuue aasta vältel esinenud venoosse trombemboolia juhtumite jälgimiseks kasutasid teadlased haiglate patsiendikaarte ning surmatunnistusi.

Selle aja jooksul paigutati haiglaravile või suri venoosse trombemboolia tõttu 6438 naist, kellest peaaegu 1900-l tekkis tromb esimese operatsioonile järgnenud 12 nädala jooksul. Vaatluse all olnud ligi miljonist naisest käis sel perioodil lõikuslaual 641 000 naist.

Võrreldes oma saledamate eakaaslastega, vajasid ülekaalulised või rasvunud naised statsionaarset operatsiooni 22 protsenti suurema tõenäosusega. Seega on neil naistel suurem risk venoosse trombemboolia tekkimiseks operatsioonijärgselt.

Parkini meeskonna hinnangul  alahindavad uuringu tulemused ilmselt nende naiste tegelikku arvu, kellel venoosne trombemboolia tekkis, kuna jalaveenides tekkinud trombe võivad avastada ja ravida ka perearstid. Neid trombe diagnoositaks peaaegu alati sümptomite järgi, näiteks valu sääremarjas, pahkluu ja jalalaba turse ning punetus haigestunud piirkonnas.

Ravi võib hõlmata ravimeid, mis takistavad trombimassi levikut või ennetavad uute trombide tekkimist. Survesukkade kandmine sääreosa ümber aitab samuti uusi trombe vältida.

Ülekaalulise naise jaoks parim viis operatsiooniga mitteseotud venoosse trombemboolia ohu vähendamiseks on kehakaalu vähendamine. Väiksema kehakaaluga kaasneks aga ka palju muud tervisele kasulikku.

Allikas: http://www.healthnews.com