TERVIS: Kiirabiõde Ragnar Vaiknemets annab oma hiljutises uurimistöös mõista, et noorte meeste tulevik on ohustatud potentsiaalsete terviseprobleemide poolt ning toob välja erinevad tegurid, mille kallal vaeva näha, et neid ennetada.

 

Ragnar Vaiknemetsa läbi viidud uuringust selgus, et pooltel juhtudel ei täidetud füüsilise aktiivsuse päevaseid norme. Lisaks tegelevad pooled vastanutest väga vähest pingutust nõudva tööga ja kasutavad liikumiseks peamiselt motoriseeritud transporti. See omakorda vähendab veelgi nende kehalist aktiivsust.

 

Füüsiliste harjutuste tegemine on oluline osa tervislikust eluviisist. Lisaks otsesele energiakulu suurenemisele, võib füüsilise aktiivsuse tõstmine mõjutada söögiisu ja energiatarbimist. On leitud, et füüsiline tegevusetus on esmane põhjuslik mehhanism ning on ainevahetuse sündroomi riskiteguriks. Kuigi on selgeks tehtud, et kui ei kaasata tervislikku toitumist füüsilise aktiivsusega ei pruugi inimene saavutada tervislikku normaalkaalu, aitab rasvamassi vähendamisele kaasa kehalise aktiivsuse suurendamine. Ühtlasi võimaldab see säilitada lihasmassi, mis ei oleks võimalik vaid kaloraaži piirava lähenemisega kaalulangetamise eesmärgil.

 

Kaloraaži piiramine ilma füüsilise aktiivsuseta omab neutraalset või negatiivset mõju südame- ja veresoonkonna võimekusele, lihasjõule ja tingib suurema lihasmassi kao. On leitud, et tutvusringkond mängib olulist rolli inimese tervisekäitumises. Mida rohkem on aktiivseid ja terviseteadlikke inimesi suhtlusringkonnas, seda kõrgem on motivatsioon tegeleda kehaliselt aktiivsete tegevustega.

 

Tunnustatud arstid ja teadlased kutsuvad füüsilist aktiivsust isegi „imeraviks“, kuna uuringutest on selgunud, et regulaarne kehaline aktiivsus võib vähendada tõsiste haiguste nagu dementsus, teise tüübi diabeet, teatud vähktõved, depressioon ja südamehaiguste riskitegureid vähemalt 30% ulatuses.

 

Regulaarne kehaline tegevus intensiivsel koormusel tagab kehalise võimekuse juhul, kui füüsiline tegevus kestab vähemalt 75 minutit nädalas. Minimaalne liikumise maht on reibas kõnd vähemalt 150 minutit ning täiendavate tervise kasutegurite puhul 300 minutit nädalas.

 

Tunnustatud treener Risto Uuk kirjutab oma artiklis, et mõõdukas pingutus on selline, mille tulemusel tõuseb südame töö märgatavalt (inimene hakkab kergelt higistama ja nahk läheb soojaks). Intensiivseks füüsiliseks aktiivsuseks peetakse sellist tegevust, mis põhjustab kiiret hingamist ja märkimisväärset suurenemist südamelöökides. Kerge pingutusega füüsilise aktiivsuse alla peetakse trennivabad tegevused. 

 

Kerge pingutusega tegevused on näiteks koristamine, rahulik jalutamine, lastega mängimine, seistes töötamine jms. Mõõduka pingutusega tegevused on tantsimine, puude kandmine ja riita ladumine, sõpradega korvpalli mängimine, kergete raskuste tõstmine jne.

 

Tugeva pingutusega tegevused on tempokalt ujumine ja sörkimine, raske kotiga matkamine mägedes, raskete raskuste tõstmine.

 

Artikkel põhineb Ragnar Vaiknemetsa 2016. aasta uurimistööl: Elustiil ja Toitumisharjumused 25–34-aastaste meeste hulgas.