Foto: m_bartosch / FreeDigitalPhotos.net

Päikesevitamiin ehk D-vitamiin on näidanud end mõjuvat ka külmetuste vastu. Piisavas koguses D-vitamiini aitab pääseda talvistest külmetustest ning vähendada vähi, südamehaiguste ning depressiooni riski.

See, et D-vitamiin kaitseb luude nõrgenemise eest, on ammu teada, kuid et see vähendab ka südamehaiguste riski, näitavad uued uuringud. Lisaks veel kaitse selliste tavaliste haiguste eest nagu külmetused, gripp, kuid ka tervisele ohtlikumad nagu vähk, diabeet, depressioon. Paljude põhjamaade inimeste organismis on aga D-vitamiini tase väga madal. Et keha ise vitamiini toodaks, on vaja tugevat päikesepaistet ning seepärast kannatame selle vaeguse all eriti talvel. Nimetatud vitamiini on võimalik ka toiduga omastada, kuid mitte selles koguses, mida saame veerand või pool tundi suvise päikese käes viibides.

Professor Karl Agfors, kes 28 aastat töötas teadlasena ettevõttes Pharmacia, on nüüd pühendanud vitamiinide uurimisele. Ta viitab, et paljud haigused, mis põhjamaalasi rohkem kimbutavad kui soojas kliimas elavaid inimesi, on just haigused, mis levivad peamiselt talveperioodil. Tema jaoks on seos ilmselge ning selle põhjuseks on päikesevalguse puudumine, mis omakorda põhjustab D-vitamiini vaegust.

USAs naiste hulgas viidi läbi uurimus, kus vaadati naiste D-vitamiini hulka kehas ning rinnavähi esinemist. Pooled põhjaosariikidest, teine pool lõunaosast. Lõunas elavatel naistel oli D-vitamiini sisaldus kehas kõrgem ning rinnavähki esines vähem.

Sama kehtib ka tavaliste talviste külmetustega. Peamine aeg on november, detsember, jaanuar ja veebruar. Ehk mida kõrgem D-vitamiini tase kehas, seda vähem vastuvõtlikumad oleme infektsioonidele.

Heaks D-vitamiini allikaks on rasvane kala, kus leidub rikkalikult D-vitamiini, Omega-3 rasvhapet ja seleeni. D-vitamiin on rasvas lahustuv vitamiin ning seetõttu ei kao ta kohe ka uriiniga välja. D-vitamiini puudust võivad aga eriti tunda Põhjamaades elavad tumedanahalised inimesed, kelle nahk toodab väiksemas koguses D-vitamiini, aga ka harva värskes õhus viibijad, näiteks pensionärid, eriti kui nad kannavad ka pakse riideid, siis ei saa keha piisavalt päikesevalgust.

Päikesevõtmise ning päikesekreemiga on aga omaette probleem. Lisaks D-vitamiini tootmisele võivad päikesekiired põhjustada ka nahavähki. Ning et viimast vältida, kasutavad inimesed üha suuremas koguses päikesekreemi, mis aitab kaitsta nahavähi vastu, kuid ei lase nahal toota D-vitamiini. Üks soovitus on ilma päikesekreemita 15-30 minutit päikese käes olla ning seejärel siseruumidesse minna või katta end riietega.

Uuringud on ka näidanud, et liiga madal D-vitamiini hulk kehas võib suurendada riski varem surra. Uuring baseerus 13 000 tervel ameerika naisel ja mehel ning uurijad võrdlesid D-vitamiini hulga ja surma vahelist seost. Leiti tõestus, et kardiovaskulaarsed haigused on sagedasemad talvel, mil D-vitamiini hulk on väiksem. Ka vähist tervenemise võimalused on suuremad, kui vähk avastatakse suvel, mil D-vitamiini hulk on kehas kõrgem.

Kehale vajaliku D-vitamiini hulga suurendamiseks on soovitav süüa rasvast kala nagu sardiinid ja makrell, süüa tursamaksaõli või vitamiinilisandit ning kui vähegi päikest paistab, siis välja jalutama, et nahk puutuks kokku D-vitamiiniga.

Allikas: sund.nu