Stress suurendab naiste ohtu muutuda vananedes dementseks. Lisaks mõjutab stress und ning meeleolu. Göteborgi ülikoolis läbi viidud uurimus näitas nooruse stressi ning vananemisega seotud dementsuse vahelist seost.

Uuringus osales 1415 naist. Esimest korda uuriti neid 1968 aastal, kui nad olid vanuses 38-60. Seejärel uuriti neid taas aastatel 1974, 1980, 1992 ning 2000. Uuringu käigus vastasid naised küsimustele stressi kohta ning kas neil on olnud stressirohkeid perioode pikkusega kauem kui üks kuu. Stressi defineeriti kui ärritust, pinget, närvilisust, ängistust, hirmu või uneprobleeme seoses töö, perekonna, tervise või mõne muu põhjusega ning kui tunnet tunti kauem kui üks kuu.

Naistel, kes vastasid vähemalt ühe küsitluse ajal sellele jaatavalt, oli 65% suurem risk haigestuda dementsushaigustesse kui neil, kes vastasid eitavalt. Need naised, kes kõigi kolme küsitluse jooksul olid kannatanud pikaajalise stressi all, neil oli kaks korda nii suur risk haigestuda kui neil, kes pikaajalist stressi kogenud ei olnud.

35-aastase uuringu ajal arenes 161 uuringus osalejal dementsus, kõige tavalisemalt Alzheimeri tõbi. See on esimene uuring, mis on näidanud, et keskeas läbielatud stressid mõjutavad vanusega seotud dementsusesse haigestumist ning seda kinnitavad ka loomade peal läbi viidud sarnased uurimused. Varasemalt on välja tulnud, et stress suurendab veresoonkonna haigustesse nagu insult, infarkt ning hüpertensiooni haigestumise riski ning varasemad uurimused kinnitavad, et veresoonkonna haigused võivad viia Alzheimeri tõvesse haigestumisse.

Miks muututakse dementseks?

Dementsus esineb sagedamini vanematel inimestel ning peamiseks põhjuseks on halvenenud ajufunktsioonid.

• Alzheimeri tõbi, mis on dementsuse levinuim vorm, põhjustab närvirakkude surma aju mitmes osas.
• Multiinfarktide korral moodustuvad takistused aju väikestes veresoontes, mille tõttu närvikoed ei saa vajalikul hulgal verd ning surevad. Tekkivate takistuste põhjuseks on sageli veresoonte lupjumine või ebaregulaarne südametegevus.
• Dementsus võib tekkida ka mõningate haiguste nagu näiteks Parkinsoni tõve, ajuvigastuste (poksijad) või alkoholismi korral.

Sümptomid

• Halvenev mälu
• Igapäevaeluga toimetuleku raskenemine
• Raske selgelt mõelda ning segaduses oleku risk
• Tunded nagu hirm, segadus, masendus ning lootusetus. Haiguse süvenedes need tunded võivad kaduda, kuid lähedaste jaoks muutub olukord raskemaks.

Allikas: http://www.sahlgrenska.gu.se/