TERVIS: Varakult avastatud ning kiiresti ravima hakatud söömishäire lapsel või noorel aitab vältida kroonilise söömishäire teket, mis suurendab ka teiste haiguste riski. Anoreksia ning teised söömishäired, kus inimene end näljutab, tulevad esile tavaliselt murdeeas, 15.-19. eluaasta vahel.

 

Varakult avastatud ning kiiresti ravima hakatud söömishäire lapsel või noorel aitab vältida kroonilise söömishäire teket, mis suurendab ka teiste haiguste riski. Anoreksia ning teised söömishäired, kus inimene end näljutab, tulevad esile tavaliselt murdeeas, 15.-19. eluaasta vahel.

 

Söömishäirete puhul on suur risk kroonilise haiguse tekkeks, mis mõjutab nii kehalist tervist, sotsiaalset suhtlust kui elukvaliteeti üldiselt. Pikalt alakaalulise inimese puhul on risk ka suurenenud luuhõrenemisele ning  hammaste tervisele.

 

Kes suudetakse aga täiesti terveks ravida ning kelle normaalne kehakaal taastub ei pea ka oma edasise tervise pärast suurt muretsema.

 

Uuringus osalesid lapsed ja noored, kes olid just haigestunud ning ravil Rootsis, Akademiska sjukshuseti haiglas. Samuti uuriti pikaajalise söömishäire käes kannatavaid täiskasvanuid, keda raviti haiglas ja jälgiti pärast keskmiselt 14 aasta jooksul.

 

Anoreksiat põdenud ja sellega haiglaravi vajanud naiste suremus oli samas vanusegrupis tervete Rootsi naistega võrreldes 12 korda suurem. Suremuse põhjuseks oli nälgimine, enesetapp ning alkoholiga seotud haigused. Suurim oli suremus väga väikese kehakaaluga naiste hulgas. Buliimia puhul ei olnud suremus aga märkimisväärselt suurem.

 

Noorukitel, kes said anoreksia vastu abi, oli tulemus märgatavalt parem. Aasta pärast ravi algust oli 20 protsenti tervenenud, 77 protsendil oli kergem söömishäire vorm ning ainult 3 protsenti põdesid endiselt anoreksiat. Peaaegu kõik suutsid käia korralikult koolis.

 

Seepärast on oluline, et noorte söömishäiret märgataks varakult ning  hakataks viivitamatult ravima. Vanemate toel ja toitumise normaliseerimise abil on võimalik suurendada kaalu 0,5-1 kg nädalas, leiab Agneta Rosling.

 

Abiks on tavaline toit, kindlad söögikorrad, kus süüakse päevas kolm peamist toidukorda ning kolm vahepala. Vahel on vaja lisada kindlaks perioodiks eri toitaineid sisaldavaid jooke. Sellel etapil on vajalik katkestada kõik treeningud ning kooliskäimine seni, kuni kehakaal on tõusnud ning nooruk sööb jälle normaalselt. Alles seejärel võib usaldada toitumise jälgimise taas lapsele endale. Kui normaalsed toitumisharjumused on kinnistunud ning kehakaal stabiilne, vastates normaalsele pikkusele ja kaalule, on võimalik alustada raviga, mis aitab lahendada ka psühholoogilisi probleeme. 

 

Sund.nu