Regulaarsed harjumused võivad tunduda tüütud, kuid need aitavad paljude hädade vastu. Kuigi üha enam räägitakse paindlikkusest erinevates olukordades, soovib meie keha regulaarsust, s.t kindlatel aegadel süüa ja magada, kirjutab svd.se.

Noorte linnainimeste hulgas suureneb nende hulk, kes jätavad mõnel hommikul hommikusöögi vahele ning haaravad kohvikust kiiresti latte, et järgmisel päeval teel töökohtumisele Statoilist saia ja Coca-Colat osta ning neljandal päeval võtavad heal juhul hommikusöögiks jogurti kaasa.

Regulaarselt hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi söömine on muutunud üha haruldasemaks, mistõttu haaratakse sageli ka lihtsalt midagi ettejuhtuvat, mida on võimalik kiiresti kätte saada. Tegu ei ole üksnes noorteprobleemiga, vaib täiskasvanute hulgaski levinud nähtusega.

Karolinska instituudi teadlaste uuringud 3600 60-aastase naise ja mehe seas on andnud kinnitust, et ebaregulaarsed toitumisharjumused mõjutavad meie negatiivselt meie tervislikku seisundit.

Ebaregulaarsed toitumisharjumused on seotud metaboolse sündroomiga, mis on koondnimetus südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise põhjustest nagu rasva kogunemine vöökohal, vererasva hulga tõus, kõrge vererõhk ning vähenenud glükoositolerantsus. Haigestumise riski ei suurenda vale toitumine üksi, vaid eelkõige ebaregulaarsed söögikorrad. Toitumissoovitustes antakse nõu tervisliku toidu osas, kuid oluline oleks anda soovitusi ka söömisaegade suhtes. Õigel ajal söömist aitavad meenutada näiteks mobiiltelefoni meeldetuletused.

Ainevahetusele avaldavad mõju hormoonid, millel on oma ööpäevane rütm. Seetõttu tunneb organism end kõige paremini, kui hommiku-, lõuna- ja õhtusööki süüakse kindlatel aegadel ning vahepealsel perioodil näksitakse vahepalasid. Õhtusöögi aeg on hakanud nihkuma peredes üha hilisemaks, kuid hiline söömine suurendab vererasva taseme tõusu ning südame-veresoonkonna haigustesse haigestumist.

Loomulikult on iga organism erinev ning ebaregulaarne toitumine mõjutab igaüht isemoodi. Mõnele ei mõju see üldse: normaalkaal säilib, enesetunne on hea ning vererõhk koos vererasvade sisaldusega on normis; teise jaoks võib see aga väga halvasti mõjuda.

Regulaarsed harjumused muudavad meid ontlikeks, sest ikka on parem uhkeldada, et tööl oli nii kiire, et lõunale sain alles kell neli. Samas pole lõunasöök üksnes tervislik, vaid aitab sotsiaalsete sidemete loomisele kaasa: töökaaslastega üheskoos lõunatamist tuleks igal juhul üksidna autos näksimisele eelistada.

Paljude haiguste puhul on üheks haigestumise teguriks ebaregulaarne uni ning toitumine. Varasemalt esines uneprobleeme vähem, kuid alates 1990ndatest on selliste kaebustega patsientide hulk Rootsis kõvasti kasvanud. Põhjustena võiv välja tuua eelkõige öövahetusega töö ning vajaduse 24/7 kättesaadav olla.

Uni laseb meie ajul taastuda, et kogu kesknärvisüsteem saaks korralikult toimida. Kui ühel ööl jääb korralik uni vahele, ei juhtu midagi väga hullu, kuid pikaajaline unepuudus viib unehäireteni ja sealt edasi südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi, depressiooni ja paljude teiste probleemideni.

Kõige tervislikum on iga päev samal ajal magama minna ning ärgata. Kui magada kella 23-7ni, on uni kõige optimaalsem.

Allikas: http://svd.se