Teadlastel on veel palju uurida füüsilise aktiivsuse mõju kohta meie tervisele. Kuid selles, et liikumine on tähtis, on nad ühel nõul. Mida rohkem inimene liigub, seda tervem ta on. Üldised juhised kipuvad korduma – ära suitseta, ole aktiivne ning toitu tervislikult. Kuid alles viimaste aastakümnete jooksul on teadlased jõudnud selgusele, mida me liikumisega saavutame. Uuringud on näidanud, et regulaarne liikumine ja treening vähendavalt tunduvalt südame-veresoonkonna haiguste riski, mis on üheks peamiseks surmajuhtumite põhjuseks läänemaailmas.

Liikumisega alustamine avaldab positiivset mõju lihaskonnale, sidekoele, jalgadele, vereringele, südamele, immuunsussüsteemile, vererasvadele ning veresuhkru regulatsioonile. Kõik see omakorda parandab enesetunnet, elukvaliteeti ning vähendab enneaegse surma riski.

Liikumine ja treening on investeering, mis nõuab nii aega kui ka jõudu, nii et iga inimene peab ise otsustama, kui palju ta liikumisele panustab ning mis on tema eesmärk. Tervise seisukohalt piisab juba poolest tunnist päevas. Intensiivsus peaks olema vähemalt mõõdukas, näiteks kiire jalutuskäik, st igapäevased toimetused siia alla ei kvalifitseeru.

Füüsiline aktiivsus peaks olema sellise intensiivsusega, et võtaks kergelt hingeldama või partneriga rääkimine tekitaks raskusi. Selline koormus on piisav mõjutamaks meie tervist ja enesetunnet.

Uurides inimeste liikumisharjumusi, selgus, et teema kohta jagatakse ebatäpset informatsiooni. Varasemates uuringutes pole uurijad konkreetselt liikumist mõõtnud, vaid inimestel on lastud täita ankeet või anda hinnang, kuid seekord kasutati mõõdikuid. Kokku osales uuringus 1500 inimest Rootsist, kes mõõtsid ühe nädala jooksul oma liikumist.

Tulemusi analüüsides selgus, et väga vähesed inimesed täidavad soovitusliku 30 minuti normi.

50% rootslastest on aktiivsed umbes 30 minutit päevas, kuid seda väikese koormusega ning 1-2 minuti kaupa. Neid, kes vastaksid soovitusele olla füüsiliselt aktiivsed mõõduka koormusega vähemalt 30 minutit päevas, on vaid üks protsent elanikkonnast.

Ühiskonnas on selged seosed inimeste liikumisharjumuste ja nende sotsiaal-majandusliku staatuse vahel. Madala haridustasemega inimesed liiguvad kõige vähem, kuid kõige rohkem liiguvad ööpäeva lõikes hoopis keskmise haridustasemege inimesed. Meeste ja naiste liikumisharjumustes suuri erinevusi pole. Ootamatu oli aga tõik, et füüsilise aktiivsuse taseme ning kehakaalu vaheline seos oli minimaalne, st ülekaal on tingitud pigem toitumisest.

Tervise seisukohalt on liikumine aga väga oluline ning mida passiivsem inimene füüsiliselt on olnud, seda rohkem on tal võita aktiivsest elustiilist. Ühtlasi on tõsi, et mida rohkem liikuda, seda parem. Seepärast harrasta tegevusi, mille kestus ajaliselt on võimalikult pikk.

Näiteks 600 000 rootslasest golfimängija andmeid uurides selgus, et golf lisab nende elueale umbes 5 aastat. 4-5 tundi liikumist värskes õhus ning kiires tempos, mille vältel läbitakse 6-7 kilomeetrit, avaldab meie tervisele igati positiivset mõju.

Allikas: http://ki.se