Foto: m_bartosch / FreeDigitalPhotos.net

Reisile sõites kannatavad paljud erinevate seedehäirete all ning heaks lahenduseks kõige selle vastu pakutakse tavaliselt probiootikumide manustamist. Kuid probiootikumid ei aita salmonella puhul, näitab Rootsis Sahlgrenska Akademis läbi viidud uurimustöö.

Eestis registreeriti Eesti Tervishoiuameti andmetel 2009. aastal 261 salmonelloosi haigusjuhtu (haigestumus 100 000 elaniku kohta 19,5), 2008. aastal 647 haigusjuhtu. Umbes 10 protsendil juhtudel oli nakatumine seotud reisimisega. Salmonelloos avaldub tavaliselt 8-48 tundi pärast saastunud toidu või joogi tarbimist iivelduse, peavalu, oksendamise, ägeda kõhulahtisuse ja väikese palavikuna.

Ägeda vormi puhul soovitatakse antibiootikumiravi, kuid ägeda kõhulahtisuse ning pikaajaliste sümptomite vastu head ravi ei ole leitud. Soovitatakse tarbida probiootikume sisaldavaid tooteid, kuid täpseid uuringuid ja tulemusi selle abi või kasulikkuse kohta ei ole.

Uuringu käigus sooviti selgitada, kas probiootikumidest , eriti piimhapet tootvatest bakteritest, on abi salmonelloosi ravis. Uuringus osales 163 patsienti, kes kannatasid salmonelloosi käes, 90 protsenti oli nakatunud välismaal. Pooli neist raviti probiootilise piimhappebakteriga ning pooltele manustati piimapulbrit. Probiootikumi manustatud grupil ei olnud kõhulahtisus väiksem ning salmonelloosibakter oli soolestikus sama kaua.

Sõltumata ravivormist oli naiste enesetunne halvem pikemat aega ning nende kõhulahtisus kestis kauem kui meestel.

Soolestikus asuvatel bakteritel on suur mõju meie tervisele ning probiootikumid suudavad ennetada ning leevendada teatud sümptomeid, kuid oluline on iga olukorra jaoks leida õige bakter või bakterite kombinatsioon. Lisaks tundub, et bakteritel on ka erinev mõju naistele ja meestele.

Probiootikumid on elusad soolestiku bakterid, mis soodustavad soolestiku loomulikku bakterikooslust ning mõjuvad positiivselt meie tervisele. Kõik piimhappebakterid ei ole automaatselt probiootikumid, vaid peavad omama meditsiinilisest vaatepunktist tõestatavat mõju tervisele, suutma toitainetes, kuhu ta on lisatud, elus püsida ning siis toimida soolestiku happelises keskkonnas.
Enim uuritud piimhappebakter on Lactobacillus acidophilus, mis aitab ennetada kõhugaaside teket ning on abiks antibiootikumikuuri ajal.

Teine uuritud bakter on Lactobacillus plantarum, mis aitab leevendada tundliku soolestiku sümptomeid.

Looduslikult happelised toidud on pikka aega kuulunud inimese toitainete hulka, kuid külmkappide levikuga on säilitamise pärast happeliste toitude tarbimine vähenenud. Head soolestiku bakterid on olemas looduslikes toitainetes nagu hapendatud tainas, hapukapsas, jogurt, hapupiim.