Läbi ajaloo on paastumine on olnud inimesele tavapärane tegevus. Kõige lihtsamas mõttes tähendab see toidust ja joogist, mõnikord ka ainult tahkest toidust hoidumist. Kuid kas see on ikka tervislik?Või täpsemini - kas paastuda saab kaalulangetamise või organismi mürkainetest vabastamise eesmärgil?

Paastumine kaalulangetamise nimel

Ekspertarstid on seisukohal, et paastumine ei ole ohutu ja kasulik kaalulangetamise viis. Kuigi paast võib lühiajalises perspektiivis aidata veidi kaalu langetada, võib sellega kaasneda mitmeid terviseriske, ning tegemist ei ole pikaajalise lahendusega. Paastumise tagajärjel kaotatud kaal on tavaliselt kiire tagasi tulema. Tegelikult võib paastumine kaaluprobleeme hoopis süvendada. Pärast paastumist püüab organism kiiresti taastada oma „normaalpunkti“, kui aga langetad kehakaalu järk-järgult, muudad toitumist ja seod seda treeninguga, ei toimu taastumine nii rõhutatult.

Paastumine organismi mürkainetest vabastamise nimel
Viimasel ajal on muutunud populaarseks erinevad organismi mürgitustamise tegevusplaanid. Teadusuuringute tulemustest lähtuvalt on jõutud järeldusele, et mürgitustamise dieedid ei tee sugugi rohkem kui organismi enda mürkainetest vabanemise loomulik protsess. Samuti tõrjub enamik ekspertarste väiteid, nagu puhastaks paastumine keha mürkainetest - nad kinnitavad, et hulgaliselt joogivett ning piisavalt und ja värsket õhku on kõik, mida meie organism puhastumiseks vajab.

Mis on siis paastumise mõte?
Kui paastumisest pole kasu ei dieedipidamisele ega ka organismi mürkainetest vabastamisele, milleks siis üldse vaeva näha? Traditsiooniliselt oli paastumine vaimne tegevus. Piibli Vanas Testamendis kirjutatakse näiteks, kuidas Mooses, kuningas Taavet ja teised paastusid, et alanduda või pühendada end pigem vaimsetele kui üksnes füüsilistele tegevustele. Paastumisest räägitakse ka islamis, hinduismis, budismis ja teistes usundites.

Paastumise roll tänapäeval
Tänapäeval jätkub paastumise roll mitmel erineval moel. Üks neist on suur paast, 40-päeva pikkune traditsioon, millega mälestatakse 40 Jeesuse kõrbes viibitud päeva. Suur paast kestab 40 päeva (va pühapäevad) ning lõpeb ülestõusmispühadega, mil tähistatakse Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist. Suure paastu ajal paljud kristlased paastuvad või loobuvad teatud toitudest või tegevustest, et püüda veeta rohkem aega vaimsetes mõtisklustes.

Ühiskonnas, kus sageli ületähtsustatakse palavikulist tegutsemist kõige materiaalse nimel, mis kahjustab meie vaimset arengut, võimaldab paastumine keskenduda olulisematele asjadele.
 
Allikas: powertochange.com