Foto: m_bartosch / FreeDigitalPhotos.net

Enamik inimesi on kauni päikeselise jume juba saavutanud, nüüd tuleks mõelda, kuidas seda kaunist tooni säilitada.
Päikese käes viibides on kõige olulisem oma nahka kaitsta.

Mõned inimesed taluvad päikest paremini, teisid halvemini, kuid kõik peaksid olema ettevaatlikud. Eriti hoolikas kreemitamisel tuleb olla alguses, kui nahk ei ole veel päikesega harjunud. Kasuta tugevamat päikesekaitsefaktoriga kreemi ninal, õlgadel, põlvedel ja jalgadel.

Kui soovid ühtlast ja kaunist, kauakestvat päevitust, on oluline osa naha koorimisel. Koori kogu keha paar korda nädalas, nii eemaldad surnud naharakud ning saad pehme naha, mille tõttu päevitus on ühtlasem ning kestab kauem.
Kui põletad end ära, tuleb nahk maha ning sa kaotad oma kauni ja ühtlase jume. Kui oled põletanud, kasuta kindlasti jahutavat ja niisutavat vahendit, et naha taastumine kiireneks. Pärast päikesevõttu on samuti oluline oma nahka igapäevaselt niisutada, kui soovid saada kuldpruuni nahka.

Oluline on päevitades vältida alkoholi sisaldavaid tooteid nagu näiteks näoveed, parfüümid jms, sest need võivad tekitada pigmendilaike. Väldi enda lõhnastamist kohtades, kuhu võtad päikest või eelista alkoholivabasid tooteid.

Kui rääkida nahavähist, on suurim oht selle tekkeks päikesel, kuid me saame ise vähendada oma haigestumise riske. Kui mõni järgnevatest faktoritest kehtib ka sinu kohta, peaksid päikesekaitsega eriti tähelepanelik olema:

1. Perekonnas on olnud nahavähk
Kui sinu vanematel, vanavanematel või õdedel-vendadel on olnud nahavähk, peaksid olema ettevaatlikum ka sina.

2. Varasemad päikesepõletused
Naha põletamine päikese käes kahjustab sinu DNAd, mis omakorda põhjustab mutatsioone, mis võivad põhjustada hilisemat vähi teket.

3. Tedretäpid, hele nahk, sinised või rohelised silmad, punased või blondid juuksed
See näitab, et sinu nahas ei ole väga palju kaitsvat pigmenti. USA teadlased on avastanud „heleda-tedretäpilise geeni“, mis on otseselt seotud suurema riskiga haigestuda melanoomi.

4. Päevitamine solaariumis
Paljud arvavad, et kui nad loomuliku päikese käes ei viibi, on nende nahk kaitstud, kuid solaariumi UVA-kiired on loomuliku päikese kiirtest palju intensiivsemad.

5. Üle 50 sünnimärgi
Melanoom areneb umbes 25 protsendi ulatuses tavalisest sünnimärgist ehk mida rohkem sünnimärke, seda suurem on risk.

6. Välitreeningu harrastajad
Inimesed, kes higistavad pikalt päikese käes nagu näiteks jalgratturid, tennisemängijad, maratonijooksjad, golfimängijad – neil on suurem oht haigestuda nahavähki.

7. Suitsetamine
Sigaretis leiduvad kantserogeensed ained ei mõju halvasti mitte ainult sinu kopsudele, vaid suurendavad ka nahavähi ohtu.

8. Rohke autosõit
Inimesed, kes sõidavad sageli autoga, kuid ei kreemita sisse oma uksepoolset kehapoolt, millele päike sagedasti paistab, suurendavad samuti oma riski haigestuda nahavähki.

9. Teatud haigused
On tõendeid, et näiteks rinnavähki põdenud naised haigestuvad kergemini ka nahavähki.

Euroopa Liit on kehtestanud päevitamiskreemide märgistamisele ka uued reeglid. Varasematele SPF numbrid peaksid peagi asenduma vaid tekstidega ”Ultra”, ”Very High”, ”High”, ”Medium” ja ”Low”. Nüüd ei ole vaja enam vaadata numbreid, vaid pead teadma, kas vajad keskmist, tugevat või väga tugevat kaitset, sõltuvalt oma nahatüübist:

Low SPF 2–6
Medium SPF 8–12
High 15–25
Very High SPF 30–50
Ultra SPF 50+

www.expressen.se, www.glamour.se