Vanem naine, kes riietub seksuaalselt väljakutsuvalt, on sama hale, kui ta prooviks oma vanusest noorem välja näha. Kuid kui nooruslikkus on loomulik, on see muidugi positiivne. Nõudmised on julmad ning mõjutavad naiste käitumist ja riietust, kirjutab forskning.se.
Kuigi see on meist enamikule tuttav, toetavad seda nüüd ka teaduslikud uurimused. Naised peaksid oma välimuse ja riietusega järgima oma bioloogilist vanust ning kui sellest reeglist kinni ei peeta, vaatab üldsus sellele negatiivselt.
Therése Persson kirjutas oma Linköpingi ülikoolis tehtud uurimustöös, kuidas naised erinevas vanuses oma keha ja välimust hindavad, just vanusest lähtuvalt.
Naistele esitatavad nõudmised on kõrged, sõltumata vanusest. Nad teavad, milliste asjadega neile sobib tegeleda ning milliseid huvisid omada ning kuidas nad peaksid riietuma ja välja nägema. Ja see muutub kogu aeg. Ei ole võimalik leida oma stiili ja selle juurde igavesti jääda, vaid seda peab sobitama ka vanusega.
Therése Persson intervjueeris oma uurimustöö raames 25 naist vanusest 6 kuni 99 aastat, proovides leida erinevaid naisi, kellel suhtumine kehasse oleks erinev, alates fotomodellidest ja naissoost jalgpalluritest kuni transseksuaalideni.
Vananevat naist ning vananevat naisekeha peetakse enamikel juhtudel millekski negatiivseks. Keegi ei soovi olla või tunda end tädiliku ja vanana. Samal ajal kirjeldatakse vananemist kui tugevamaks muutumist, turvalisust, kogemusi ja iseseisvust.
Nõudmised on vastuolulised ning oluline on leida nende vahel tasakaal. Vanus ning välimus peaksid üksteisega kokku sobima, kuid samal ajal peaks naine nägema välja nooruslik ja värske. Ideaal on terve, nooruslik ja aktiivne. Kõik soovivad nooremad välja näha, välja arvatud väikesed tüdrukud, kes ootavad puberteediiga ning suureks kasvamist.
Vaikimisi reeglid on tugevad, kõik on neist teadlikud ning need mõjutavad märkimisväärselt meie käitumisi ja hinnanguid. Nagu näiteks eeldatakse, et teatud asjad juhtuvad inimese eluetapis teatud ajal, vastasel korral loetakse seda ebaõnnestumiseks, näiteks abiellumine, laste saamine, ülikooli lõpetamine. Intervjueeritavad kasutasid selle määramiseks sageli sõnu „hilja“, „vara“, „veel“ nt. „Ma sain emaks üsna hilja“, „nad abiellusid varakult“.
Vanus on tegelikult suhteline ning sõltub sellest, kui vana või noor on see, kellega võrreldakse ning mida võrreldakse. Lapse jaoks on 40ndates aastates naine vana, 80-aastase arvates on naine, kel aastaid 60, veel noor. Kuid enamik leiab, et naiselikkus vanuse kasvades väheneb. Ehk ei ole olemas ühte naiselikkust, vaid see on seotud vanusega.
„Noor tüdruk“, „täiskasvanud naine“, „vana mutt“ on kolm täiesti erinevat naise tüüpi. Ehk see, kuidas me ennast ja teisi hindame, sõltub lisaks soole ka vanusest. Aga naine, kes enda eest hoolitseb, vanusele vastavalt riietub ja käitub ning ennast armastab, pälvib enamike heakskiidu.