Foto: Kaaluabi.ee

Mõru maitse talumatus võib viia hea kolesterooli taseme languseni ning ülekaaluni, mis on kaks peamist faktorit, mis suurendavad südame-veresoonkonna haiguste riski, näitab Örebro Ülikoolis tehtud uurimus.

Madal hea kolesterooli ehk HDL-kolesterooli tase võib tulla sellest, et inimesed ei söö puu- ja juurvilju, mille maitse tundub neile mõru nagu näiteks brokkoli, spinat, oad, rooskapsas ja tsitruselised, varjates mõru maitset suhkru ja rasvaga. Meie isiklikud kogemused erinevate maitsetega mõjutavad meie toiduharjumusi ning sellega võib seletada inimeste kaaluerinevusi.

Uurimuses jälgiti peamisi maitseid, mida inimene tunneb nagu hapu, mõru, soolane, magus ning metalne. Osalejatele anti maitsta erinevaid lahuseid, mis sisaldasid nimetatud maitseid, nõrgast tugevama seguni, et selgitada välja, millisel tasemel keegi iga maitset tundma hakkas.

Mõrut maitset vältivatel inimestel oli kõrgem KMI ning kõhu ümber koguneva rasv. Seepärast on soovitav, et inimesed õpiksid puuvilja ja aedvilja maitset armastama nagu seda tehakse näiteks veinide testimisel, mille käigus õpitakse veini lõhna ja maitset paremini eristama, mille tulemusel õpitakse hindama tasakaalus veine.

Lisaks neljale põhimaitsele on viimasel ajal räägitud ka viiendast maitsest nn toidususest, mida Jaapanis tuntakse umami nime all. Keemiliselt on see monosoodium glutamaat, mida kirjeldatakse peene puljongi- või lihalaadse maitsena. Antud ainet kasutatakse palju hiina ja jaapani toitudes maitseparandajana.

Austraalia teadlased avastasid, et ka rasv on eraldi maitse ning need inimesed, kes on rasva maitse suhtes tundlikumad ehk tunnevad seda kiiremini, söövad selliseid toite vähem ning on seepärast harvem ülekaalulised.

Looduse poolt eelistavad inimesed magusat maitset, sest kiviajal võis magusa maitse puhul kindel olla, et see ei ole mürgine. Ka lootevesi ning rinnapiim on magusa maitsega. Kuid praeguses maailmas on liiga palju magusaid tooteid ning inimesed tarbivad liigselt suhkrut. Aastas sööb eurooplane keskmiselt 45 kilo suhkrut ning see on ilmselgelt liiga palju. Eriti palju suhkrut saame erinevate jookidega ning seepärast on soovitav eelistada puhast vett ilma mingite lisanditeta.

Sama kehtib loomulikult hapumate toitudega, mis on magustatud suhkruga, et haput maitset varjata, näiteks jogurtid ja hapupiimatooted. Kui tavalises piimas on 100 grammi kohta 4-5 grammi piimasuhkrut ehk laktoosi, siis portsjonis magustatud jogurtis on ca 12 suhkrutüki jagu suhkrut. Et suhkrusõltuvusest vabaneda, peaks inimene end harjutama teiste maitsetega. Näiteks valima naturaalse jogurti ning lisama sinna ise maitseks puuvilju, marju jms.

Haput maitset on hea harjutada veel salatikastmetega, segades oliivõli veiniäädika, soola-pipra ning maitsetaimedega ning nautides seda värsketest aedviljadest tehtud salatiga. Lisa joogiveele sidrunit või laimi, nii harjutad end loobuma magusatest jookidest.

Väldi soolaga liialdamist, maitstes sööki enne soola lisamist ning valmistades poolfabrikaatide asemel ise toitu, sest poolfabrikaadid sisaldavad palju soola.
Kui mingi aeg suhkru söömist ning magusate söökide söömisest hoiduda, hakkad magusat maitset ka paremini tundma. Ehk treeni oma maitsemeelt ning nii on ka toitumisharjumuste muutmine lihtsam.