Buliimia all kannatavad inimesed esmalt nälgivad, siis söövad suure koguse, sest keha on näljas, ning hiljem oksendavad söödu süümepiinade tõttu välja. Söömissööstude all kannatavad inimesed aga ei söö samuti kõhtu lihtsalt täis, vaid söövad lihtsalt teatud aegadel palju, kuigi ei ole üldse näljased.

Inimesed, kes kannatavad söömissööstude all, saavad kõige paremini abi eneseabist, näitab USAs läbiviidud uuring, mille käigus 63 protsenti eneseabi saanutest lõpetas aasta jooksul söömissööstudega.

Söömissööstude all kannatav inimene on nagu narkomaan, kes pole oma vajalikku annust saanud või alkohoolik, kel ei lasta oma soovitud alkoholikogust juua. Kõik inimese mõtted koonduvad toidule ning sellega kaasnevale naudingule. Söömishäiretega inimesed tõlgendavad sageli oma ebameeldivaid mõtteid kui vajadust süüa ning kuna täiskõhutunne ei pane piiri, võivad nad süüa seni, kuni mõtted on mujale läinud.

Kuna buliimikud sunnivad end pärast suure koguse söömist oksendama ning ka palju treenima, samal ajal kui söömissööstudega inimesed suurendavad oma toidukoguseid, on buliimikud sageli normaalkaalulised, samal ajal kui söömissööstude all kannatavad inimesed on sageli ülekaalulised. Ameerikas Kaiser Permanente Center for Health Research’i tehtud uurimus näitab, et eneseabiga on võimalik sellest sõltuvusest vabaneda.

Uuringus osales 123 naist, kelle keskmine vanus oli 37 aastat ning kes kannatasid söömissööstude all vähemalt kord nädalas. Pooltele neist pakuti traditsioonilist abi tervisliku toidu, meditsiiniliste ravivõtete ja kaalukontrolli programmiga. Teistele jagati kätte Christopher Fairburni eneseabiraamat “Võida söömissööstud“, ja personaalsed kohtumised tervisenõustajaga kokku 8 korda. Mõlemad grupid täitsid samal ajal ka toidupäevikut. Aasta pärast olid 63 protsenti eneseabiraamatu saanutest lõpetanud oma söömissööstudega, samal ajal kui teise grupi vastav arv oli vaid 28 protsenti.

Söömishäiretel on palju erinevaid põhjuseid, mis antud häiret põhjustavad:

• Oskus eristada nälga, täiskõhutunnet ja teisi tundeid, mida lapsena õpitakse. Vale kasvatus takistab lapsel seda õppimast, mis põhjustab probleeme hilisemas elus.
• Söömishäired tekivad ka dieetide käigus, mil soovitakse jõuda ebanormaalselt väikese kehakaaluni. Ebaloomulikud iluideaalid meedias ja reklaamides on ühed söömishäirete põhjustajad.
• Söömishäirete põhjused on osaliselt ka päritavad ehk kui suguvõsas on olnud sõltuvusprobleeme näiteks alkoholiga või teisi häireid nagu näiteks depressiooni, suurendab see riski söömishäireteks.
• Söömishäired võivad vallanduda ka stressi tagajärjel. Tuntumad näited on lähedase kaotus, suhte purunemine, ebaõnnestumised tööl ja koolis, kolimised, tõsised haigused. Ehk olukorrad, mis võivad tekkida iga inimese elus.

Lapse puhul on oluline õpetada teda oma tundeid mõistma ehk toitu peaks andma vaid siis, kui laps on füüsiliselt näljane. Mitte kunagi ei tohi toitu anda lohutuseks või kiituseks või käskida taldrikut tühjaks süüa, see õpetab lapsele valesid signaale söömise kohta. Toit ei tohi lapse jaoks muutuda oluliseks asjaks, alused söömishäirete tekkele hilisemas elus pannakse juba varases lapsepõlves.

Abiks inimesel oma söömishäiretest võitu saada on:

• Alustada tervislikku toitumist, süües päevas vähemalt 3 peamist toidukorda ning 2-3 vahepala.
• Selgitada enda jaoks välja, mis söömissööste põhjustab, siis saab õppida sellest ka hoiduma.
• Saada aru, millist negatiivset mõju põhjustavad erinevad kiirdieedid, söömissööstud ja söömine kui tunnete kompenseerimine.
• Lubada endale kõiki toite, kuid õiges koguses ehk sageli vallandab söömissööstu range dieet, mille käigus inimene loobub oma lemmiktoitudest.
• Parandada oma enesehinnangut, õppides uusi asju ning omandades põnevaid kogemusi, vähendades figuurile ja kehakaalule pööratavad tähelepanu.