Foto: www.fotoakuten.se

Miks mõned lapsed eelistavad magusaid tooteid ning teistele meeldib rohkem soolasem? Kas suurel magusavajadusel võib olla ka mõni halvem tagajärg kui lihtsalt oht ülekaalu tekkele?

Uus uuring on näidanud, et magusasõltasest lastel on tavaliselt suguvõsas seoseid alkoholismi ning depressioonidega, kirjutab livescience.com.

Kuigi enamik lapsi armastavad magusat, on grupp lapsi, keda tõmbab tugevalt magusa poole bioloogilistel põhjustel. Nii alkohol kui ka maiustused aktiveerivad sama aju osa ning kuna suhkur parandab meelelolu, võib depressioonis lapsi tõmmata rohkem magusa poole, et parandada oma enesetunnet.

Uuringu käigus pakuti 300 lapsele vanuses 5-12 maitsta erineva suhkrusisaldusega vett ning paluti anda teada oma eelistust. Osalejad vastasid ka küsimustele, mis näitasid seost depressiooniga ning nende vanemad vastasid pere alkoholitarbimisega seotud küsimustele. Peaaegu pooltel lastest oli suguvõsas alkoholismiprobleeme ning nimetatud lastest 25 protsendil ilmnesid vastustest depressiooni sümptomid.

37 last, kellel oli nii suguvõsas alkoholismiprobleeme kui ka vastustes depressiooni sümptomeid, eelistasid kõige magusamat vett, mille suhkrusisaldus oli umbes 24 protsenti, mis vastab 14 teelusikale suhkrule klaasis vees. See on kaks korda suurem suhkrukogus kui tavalises limonaadis. Teised lapsed eelistasid 18-protsendilist suhkrusisaldust või isegi madalamat.

Lisaks psühholoogilistele faktoritele mõjutab magusaisu ka söödav toit. Et magusaisu vähendada, peaks tarbima magusaid toite ning kiireid süsivesikuid. Süsivesikute puhul eelistada täisteraviljast tooteid. Kui magusaisu siiski ei vähene, on soovitav toitumine üle vaadata, lõpetada light-toodete tarbimine ning valida selle asemel tavalise rasvasisaldusega toit, mille tulemusena keha veresuhkru tase on ühtlane ning isu magusa järele ehk siis kiirete süsivesikute järele väheneb iseenesest. Lisaks on soovitav süüa vähemalt 4-5 korda päevas, et veresuhkru tase oleks kogu päeva jooksul ühtlane.