Paljud meist tunnevad vahel lihaskrampe ning selle vastu soovitatakse tavaliselt võtta täiendavalt magneesiumi, eriti inimestele, kes treenivad suurel koormusel. Kuid kas põhjus on tõesti magneesiumis, uurib fitmama.se?
Krampe on erinevaid. Mõned saavad krambid magades, teised kannatavad selle all raseduse ajal, on olemas ka krampe, mida tunneme pingutuse ajal või järgselt. Krampe ning selle põhjuseid on väga vähe uuritud, mis teeb põhjuste selgitamise raskemaks. Krampide ohtu suurendavad järgmised faktorid:
Magneesiumipuuduse ning füüsilisest pingutusest tingitud krambi vahel puudub seos, kuid krampe ravitakse endiselt magneesiumi lisaks tarbimisega. Ajakirjas International Medical Journal for Exprimental and Clinical Research avaldatud uurimus näitas, et magneesium võib olla hea abivahend öiste krampide vastu, mis pole põhjustatud rasedusest. Samal ajal näitas ajakiri The Journal of Family Practice, et magneesiumi ja platseebo võtmisel krampide vastu ei olnud vahet, mis tähendab, et magneesium tegelikult seda ei ravi, kuid uuringud on näidanud, et magneesium aitab vähemalt rasedusest põhjustatud krampide vastu.
Kuid kuna magneesium on nii lihaste kui ka luustiku seisukohalt oluline aine, peaks seos lihaskrampide ja magneesiumi vahel siiski leiduma. Kuna uuringuid antud valdkonnas väga palju ei ole, on kindlat seost raske leida. Seni kuni inimene tervislikult toitub, magneesiumi lihtsalt lisaainena võtta ei ole tarvis, sest toitainetes on magneesiumi piisavalt. Süüa tuleks mitmekesiselt, palju köögivilja ja puuvilja.
Magneesium, nagu ka D-vitamiin, on kasulik luustikule, vajalik lihaste tööks, maksale, immuunsüsteemile, hormoonsüsteemile ja seedimisele.
Magneesiumirikkad toiduained on sojaoad, kõrvitsaseemned, spinat, lõhe, päevalilleseemned, mandlid ja pähklid.
Magneesiumi puudus võib põhjustada lihaste nõrkust, krampe, väsimust, ärrituvust ning halba isu. Magneesiumi puuduse alla kannatavad sageli rasedad, luuhõreduse all kannatavad naised, diabeetikud, vanad inimesed ning halva toitumisega inimesed.