Allikas: Internet

Suhkruasenduseks tehtud tehislikud magusained petavad keha ning me ei suuda enam ise hinnata keha toimimiseks vajaliku energia hulka toidus. Seepärast suureneb light-toodete tarbimisega hoopis ülekaalu oht, on mitmed teadlased avastanud.

Ameerika teadlased söötsid rotte kümme päeva sahhariiniga magustatud veega, mis ei sisalda mingeid kaloreid. Kui neile rottidele hiljem tavalist suhkrut sisaldavat toitu pakuti, sõid nad tunduvalt rohkem neist rottidest, kes olid tarbinud tavalise suhkruga magustatud jooki.

Väidetakse, et juba imik suudab magusa järgi hinnata toitaine energiasisaldust ning seepärast tunneb ära, millal on aeg söömine lõpetada. Tehislike magusainetega magustatud toidu puhul ei suuda aga keha piiri tunda ning seepärast on oht ülesöömisele suurem kui tavalise suhkruga.

Magusa maitse puhul jõuab kehasse signaal saabuvast energiast olenemata sellest, kas magus tuleb tavalisest suhkrust või tehislikust magusainest. Kehas vallanduvad ensüümid ja hormoonid, et magusat töötlema hakata. Kui aga eeldatud energiakogust ei saabu, tunneme end taas näljasena. Ehk magusained ei aita tegelikult ülekaalu vastu, vaid võivad omada hoopis vastupidist mõju.

Rasva ja suhkru asendamine toodetes ei ole kerge. Teatud toiduainetes on tavaline suhkur ka säilitusaine eest. Valget suhkrut asendatakse näiteks viinamarjasuhkru, glükoosisiirupi , sorbitooli või kunstliku magusaine aspartaamiga.
Light-joogid ja –söögid, mis sisaldavad aspartaami, halvendavad neerude tööd samamoodi nagu liigsoolane toit, on näidanud uuringud. Inimesed, kes joovad kaks või enam light-jooki päevas, riskivad neerutalitluse vähenemisega tervelt 30 protsenti.

Teadlased uurisid rohkem kui 3000 naist, kes osalesid „Nurses Health Study“ uuringus, et määrata soola- ja suhkrusisaldusega jookide mõju neerude tööle. Uuringu käigus selgus, et suur soolasisaldus ning tehislikult magustatud jookide tarbimine halvendab neerude tööd.

Ka looduses on tehislikud magusained tekitanud probleemi, sest veepuhastusjaamad ei suuda magusainet lagundada, tänu millele on looduses suurenenud sukraloosi hulk. Sukraloosi meie keha ei omasta, vaid see väljub otse läbi keha. Kuna aine looduses laguneb väga aeglaselt, võib see avaldada mõju vees elavatele kaladele ja teistele loomadele. Sukraloos takistab taimedes suhkru transporti ning kui kui suhkrut ei ole võimalik lehtedest juurteni transportida, võivad taimed surra. Rootsis hinnatakse sukraloosi hulgaks, mis igal aastal veekogudesse ja loodusesse jõuab, umbes 5 kuni 6 tonni.

Tehislikud magusained on aga tootmisettevõtetele kasulikud, sest nad on palju odavamad kui tavaline suhkur.

Tavalisemad tehislikud magusained:

Sahhariin ehk E954
Kasutatakse: mahlades, gaasilistes jookides, moosides
Magusus: 300 korda magusam kui suhkur
Kõrvalmõjud: Võib tekitada allergiat või suurendada vähiriski

Sukraloos ehk E955
Kasutatakse: gaasilistes jookides, mahlades, jogurtites, ketšupis
Magusus: 600 korda magusam kui suhkur
Kõrvalmõjud: Võib tekitada allergiat

Atsesulfaam K ehk E950
Kasutatakse: mahlades, moosides, jogurtites, maiustustes, jäätistes, magustoitudes
Magusus: 200 korda magusam kui suhkur

Aspartaam ehk E951
Magusus: 200 korda magusam kui suhkur
Kõrvaltoimed: mitmed uuringud on näidanud, et aspartaami tarbimine suurendab vähiriski. Uuring viidi läbi 1900 rotiga, ning nendest, kelle toit sisaldas aspartaami, said paljud neeru-, uriiniteede ja lümfivähi. Suur kogus aspartaami võib tekitada mentaalseid probleeme, peavalu, hingamisraskusi ning halba enesetunnet.