Paljud arvavad, et söömishäiretega inimestel on kõhnunud kehad, kuid tegelikult on enamik söömishäirete all kannatavaid inimesi kas normaalkaalus või ülekaalulised. Seega ei vaja abi üksnes anorektikud, vaid söömishäired on palju komplekssem probleem.
Erinevatest toitumishäiretest on võhikul võimalik silmaga tuvastada vaid anoreksiat, kui inimesel on ilmselge alakaal. Toitumishäireid uurivad teadlased Rachel Bryant-Waugh ja Hannah Turner selgitavad aga, et anorektikud moodustavad söömishäiretega inimeste hulgast 10 protsendiga selge vähemuse. Enamuse ehk ülejäänud 90% moodustavad inimesed, kes kannatavad buliimia, ortoreksia ehk valikulise toitumise või ülesöömishoogude all - nende haiguste puhul on inimese keha normaal- või ülekaalus. Seepärast on söömishäireid tihti raske märgata, sest eeldatakse, et toitumishäirete all kannatavad üksnes anorektikud.
Tegelikult vajavad meditsiinilist abi nii anorektikud, buliimikud kui ka kõik teised söömishäirete all kannatajad. Probleemist peaks rääkima rohkem meedias ning ravipersonali tuleks sel teemal rohkem koolitada.
Kuidas ära tunda söömishäiret:
4 söömishäiret on:
Anoreksia
Inimene näljutab end tahtlikult, sest kardab kaalus juurde võtta; tal on moondunud pilt oma kehast, st sõltumata kaalunumbrist tunneb ta end ülekaalulisena. Tema enesehinnang on tugevalt sõltuv kehakaalust.
Buliimia
Õgimishood, mida kompenseeritakse oksendamise, näljutamise, kõhulahtistite või liigse treeninguga. Nagu anoreksia puhul, on ka siin taustaks hirm kaalus juurde võtta ning enesehinnang on tugevalt seotud kehakaalu ning figuuriga.
Õgimishäire
Õgimishäire all kannatajal esineb sarnaselt buliimikule aeg-ajalt õgimishooge, kuid ta ei kompenseeri neid oksendamise või nälgimisega. Seepärast on õgimishäire all kannatajad sageli ülekaalulised.
Ortoreksia
Häire, mille puhul inimene tarbib vaid teatud toite ning eemaldab oma menüüst kõik teised toiduained. Võib alata toiduallergiast, kuid viib halvemal juhul alatoitumiseni või teatud toitainete defitsiidini organismis.
Allikas: http://dn.se