Edukas kaalulangetamine eeldab muutust elustiilis, mis tähendab, et muutuma peavad nii toitumisharjumused kui ka füüsiline aktiivsus. Kestvate muutuste tegemine võib olla seda keerulisem, kui sa oled ümbritsetud inimestest, kelle jaoks ebatervislik toitumine ning negatiivne suhtumine treeningusse on normiks. Muutus on iga suhte puhul esialgu hirmutav.

Kas sinu parim sõber, kes on nõustunud sinuga jõusaali tulema, nuriseb ja vingub kogu seal oldud aja? Kes meist sooviks sama tegevust korrata pärast tunnikest vinguviiuliga? Või kas sinu ema, kes muuseas pidevalt rõhutab, et peaksid kaalus alla võtma, ei tõsta mitte sinu taldrikule rasvaseid toite, kui sa juhtud vanemaid külastama?

Võtame näiteks partneri, kes muutub närviliseks või ründavaks, kui sa hakkad kaalu langetama. Seda partnerit võivad hirmutada tema enda kaaluprobleemid või tunneb ta ennast lihtsalt mugavamalt ajal, kui sinu enesehinnang on madal. Kui üks partneritest otsustab oma elustiili muuta, võib teine seda protsessi teadlikult õõnestama hakata, võttes vastu kutse mõnele külluslikule peole, ostes sihilikult koju šokolaadi või teadlikult eelistades restorane, kus puuduvad tervislikud valikud.

Mõnikord võivad nende teod ka olla täiesti ebateadlikud – nad võivad isegi sisimas uskuda, et teevad kaalujälgijale teene. Seetõttu tasub oma partnerile öelda, et preemiaks pingutuste eest sobivad paremini toiduga mitte seotud asjad. Nagu teistegi suhteprobleemide puhul, aitab ka siin üksteisega rääkimine kõige paremini.

Vanemad ja sugulased on selle probleemi erijuhtum: tädi, kes armastab küpsetada kuhjade viisi sinu lemmikküpsiseid; vanaisa, kes on alati lastele ja lastelastele „smugeldanud“ šokolaadi; ema, kes näitab oma armastust, pakkudes lastele head ja paremat. Mida pikem on traditsioon peres, seda raskem on traditsiooni murda.

Samuti on raske jääda otsusekindlaks, kui mõistetakse, et lähedased ei soovi tahtlikult sulle halba. Tõele au andes püütakse olla pigem võimalikult armastavad ja südamlikud.

Samas on nendes süüst läbistatud situatsioonides ka oma varjatud boonus, sest see on suurepärane viis piiride paika panemiseks. Mõtle oma heasoovlikest tuttavatest, vanematest ja õdedest-vendadest kui ühe katse osalistest.

Alusta lihtsamate piiridega: kas sa näed oma tädi üks või kaks korda aastas? Külaskäigule eelnevalt  informeeri teda viisakalt ka sellest, et sinu maitse on vahepeal muutunud, nii et tal pole vaja enam küpsiseid küpsetama hakata. Kui ta endiselt soovib neid valmistada, siis jäta nad puutumata. Ära söö ühtegi küpsist!

Kui inimesed sekkuvad sellesse, mida või kuidas sa sööd, siis püüa tuvastada nende agenda, olgu selleks siis süü, kadedus, hirm, kontrollivajadus, minnalaskmine vms. Suhete puhul, mis baseeruvad paljuski ühistel söömaaegadel, on status quo muutmine küllaltki keeruline ja võib esile kutsuda negatiivseid emotsioone.

Tervislike eluviisidega alustades on oluline võimalikke probleeme juba eos ette näha, nii et sa oleksid võimeline neid lahendama. Siit sulle mõned näpunäited:

1.      Väljenda selgelt, mis teeb sulle muret. Ära löö käega ega lase negatiivsetel emotsioonidel koguneda.

2.      Ole uudishimulik ja küsi oma sõbralt, tuttavalt või partnerilt küsimusi. Ära süüdista neid, vaid uuri „Mis toimub?“ või „Mida sa mõtled?“.

3.      Esita oma vajadused ilma emotsioonide ja süüdistusteta. Proovi ennast väljendada nii: „See tähendaks mulle palju, kui sa toetaksid minu otsust.“

Negatiivsete emotsioonide äratundmine suurendab tervisliku elu elamise šansse. Pikem ja tervislikum elu olgu peamiseks eesmärgiks!

Allikas: http://www.mydailymoment.com/