Foto: Darren Robertson / FreeDigitalPhotos.net

Vitamiinid on meie tervise jaoks eluliselt olulised, me vajame neid, et meie keha saaks normaalselt funktsioneerida. Samal ajal ei ole vitamiinide teadus üle 100 aasta vana ning arenes vitamiinide puudusest tingitud haiguste lahendamise käigus.

Arstiteaduse isa Hippokrates väitis juba vanade kreeklaste ajal, et maks aitab pimedas nägemisraskuste vastu, täna teame, et selle põhjuseks on A-vitamiini puudus, mida leidub palju just maksas ning ka porgandis. Teame sedagi, et kõige parem ongi kehal omastada vitamiine just toidust. Meie toidus on olemas kõik inimese keha jaoks vajalikud vitamiinid, osa neist on vees ning teised rasvas lahustuvad. Vees lahustuvate vitamiinide varu kehas pole väga suur ning seepärast on suurem risk nende puuduse tekkimiseks. Samal ajal rasvas lahustuvaid vitamiine hoiab keha „laos“ pikka aega.

Milline on vitamiinide päevase vajaduse maksimaalne ja minimaalne kogus, on vaidlusalune teema. Vana kooli teadlased soovitavad väiksemaid koguseid kui uuemad uuringud. Ameerika teadlased väidavad, et on raske süüa liiga suures koguses vitamiine kuni vitamiinimürgituse tekkimiseni ning suurem kogus vitamiine aitavat ära hoida haigusi ning parandada rahva üldist tervist. Teine suund väidab, et inimesed omastavad piisavas koguses vitamiine tervislikult toitudes ning neid lisadena juurde võttes võib see olla kehale hoopis kahjulikum, põhjustades skeletikahjustusi, depressiooni ja südamehaiguseid.

Praegusel ajal tarbivad inimesed vitamiine rohkem kui kunagi varem ning usuvad, et see hoiab neid tervena. Internetis liigub palju „imekuure“, milles vitamiinide doos ületab kordades kogust, mida keha tegelikult vajab. Kui inimene tõesti vajab mingi vitamiini tarbimist lisana, peaks see toimuma mõistlikus koguses. Keha ei omasta nagunii rohkem kui ta vajab ning üleliigne kogus võib tekitada kehas ebakõla, tõrjudes välja mõne teise vajaliku aine.

Mõju ei ole kohene, kuid mõned hiilivad pikaajalised mõjud, millega peaks arvestama, näiteks:

* Igapäevane E-vitamiini tarbimine suurendab südamekaalu tõusu riski 40 protsenti.
* D-vitamiin suurendab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski.
* A-vitamiin suurendab lootekahjustuste ning luumurdude riski, isegi kui üledoos on väikeses koguses.
* Üleliigne fosfor mõjub halvasti luustikule.

Seepärast on oluline, et vitamiine võetakse vaid tõelise vajaduse korral ning vastavalt arsti ettekirjutustele. Tegemist ei ole toiduainega, mida igapäevaselt lihtsalt niisama tarbida. Kuigi vitamiinipuudusest tingitud haigusi esineb Eestis väga harva, usuvad inimesed liigselt vitamiinide üleloomulikku mõjusse. On olemas küll teatud grupp inimesi, kes peaksid lisaks teatud vitamiine tarbima, kuid inimesed, kes toituvad tervislikult, ei vaja igapäevaselt lisaks vitamiine.

Kui tunned, et oled väsinud, ehk pole siis põhjus mitte vitamiinide puuduses, vaid hoopis liiga väheses värskes õhus viibimises ning liikumises? Kõige paremini omandab keha D-vitamiini päikesevalgusest – äkki on hoopis aeg spordijalatsid jalga torgata ning välja jalutama minna?