Kas oled ärganud peavaluga? Kui voodikaaslane kaebab öiste häirivate häälte üle, võib kõige põhjuseks olla lihtne asi – hammaste kiristamine. Hammaste kiristamine mõjutab lihaseid, liigeseid ning suunärve.

Hammaste kiristamine on sageli esinev probleem, kuid kõikidele ei mõju see sama tugevalt. Seda halba harjumust on väga raske muuta. Kiristamise põhjus võib olla stress või lihtsalt halb harjumus, millest on raske lahti saada. Probleem ise on samuti ammu tuntud, juba piiblis kirjutati ulgumisest ja hammaste kiristamisest.

Hammaste kiristamise ajal pingutatakse näo- ja lõualuu lihaseid, mis põhjustab hommikul peavalu. Peavalu põhjused võivad olla ka mujal, kuid kui lõualuud või näolihased on samuti tundlikud, võib põhjuseks olla hammaste kiristamine.
Kõige lihtsam sellele jälile saada on külastada oma hambaarsti, kes hammaste ja suu uuringu tulemusena (hammaste kiristamisest jäävad jäljed hammastele ning hambatäidistele) oskab analüüsida.

Hammaste öise kiristamise teine nimi on bruksism ehk tahtele allumatute mälumisliigutuste teostamine ja hammaste kokkusurumine. Bruksismi põhjuseks loetakse stressi, välja elamata hirmutundeid või agressiooni.

Hammaste kiristamise või vähemalt kiristamisest tingitud kahjustuste vastu aitab kõige paremini plastmassist valmistatud kape , mis vähendab lõualuude pinget ning ei lase hammastel üksteise vastu hõõrduda ning neid kulutada.
Laste puhul on hammaste kiristamine nii öösel kui päeval tavaline nähtus, mis on seotud intensiivse arenguga, unenägude ja unes rääkimisega. Laste puhul on tavaliselt tegemist mööduva nähtusega.

Viimased uuringud on tähendanud ka tinnituse ehk kõrvakohina seost bruksismiga, sest lõualuud ja kuulmisorganid on omavahel seotud, mille tõttu hammaste kiristamine kõlab kuulmisorganile kui korduv ja häiriv heli.

Tinnituse puhul on tegemist inimese enda kuulmis- ja närvisüsteemis tekkiva signaaliga ehk „aju muusikaga”. See võib avalduda kohina, vilina, undamise, kloppimise või muu helinana kõrvades või peas. See häirib igapäevaelu, võib põhjustada unehäireid, keskendumist ja vahel ka meeleolu langust.

Bruksismist ei saa paljud inimesed tavaliselt enne aru, kui keegi teine on sellele tähelepanu juhtinud või kui hambaarst täheldab hammaste kulumist. Lisaks sellele, et sageli just esihambad nagu lihvitakse ühekõrguseks, hakkavad hammastesse tekkima mikropraod, mis kiirendavad hammaste lagunemist. Hambad muutuvad tundlikumaks ja külmakartlikumaks. Hammaste kiristamine võib kulutada ka hambaid kaitsvat emailikihti ning tekitada hammaste loksumist.

Uuringute järgi kiristab iga viies täiskasvanu päevasel ajal ning iga kümnes täiskasvanu öisel ajal. Päevast hammaste kiristamist seostatakse stressi ning öist unehäiretega. Bruksismi esineb võrdselt nii naistel kui meestel, kuid meeste hambad kuluvad selle käigus kiiremini, sest lõualuude musklid on tugevamad. Ehk enne kui teised sümptomid välja löövad, on meeste hambad bruksismi tulemusena juba rohkem kulutatud. Naiste lihased on aga väiksemad ning seepärast märkavad nad probleemi esmalt valusate lõualuude näol.

Hammaste kiristamist, mis võib viia paljude teiste haigusteni, on kõige parem ravida lõõgastusharjutuste abil, vahel aitab ka nõelravi, hammastele ööseks paigaldatav kape. Kui sa tunned lõualuudes valu, hommikusi peavalusid või kaaslane kurdab Sinu öise hammaste krigistamise üle, on aeg üles otsida oma hambaarst ning kiristamise lõpetamise ning tulevaste probleemide ennetamise nimel sellele lahendus leida.